Kristjan Tiimus on tundlik niinimetatud PowerPointi-ettevõtete suhtes, kes tema sõnul väga tihti lihtsalt lubadusi müüvad. "Meie lähtekoht on, et me ei näita midagi, kui pole näidata."Foto: Andras Kralla
Sõda ähvardab kasvatada Eestile järgmise ükssarviku
Sõda Ukrainas keeras kaitsetööstusele rahakraanid laialt lahti ja nüüd näevad Eesti ettevõtted vaeva, et suurte poistega sama laua taha pääseda. Sihik seati kohe kõrgtehnoloogiale, et korrata meie tarkvarafirmade edulugu.
“Suurem kulutamine tuleb kindlasti. Me pole näinud Saksamaa 100 miljardi suurusest uute kaitsekulutuste eelarvest veel tellimusi, aga sel aastal hakkab see juhtuma,” ütleb Äripäevale Saksa kaitsetööstuse liidu BDSV juht Hans Christoph Atzpodien.
Atzpodien oli sel nädalal Eestis, et saada paremat ettekujutust, mida siinne kaitseministeerium lähiaastatel hankima hakkab. Teisisõnu: kui palju saavad Rheinmetall, Krauss-Maffei Wegmann ja teised tuntud Saksa kaitsetööstusettevõtted oma relvi ja masinaid Eestile müüa.
Ent see pole ainus põhjus. Eesti ja Saksa kaitsetööstustele korraldati ka üks-ühele kiirkohtinguid, et leida valdkondi, kus teha koostööd ja koos raha teenida. Eesti 27 ettevõtet sakslaste 15 vastu.
“Näiteks Rheinmetallil on Eestis inimesed, kes teavad väga hästi, millistel ettevõtetel on huvitavat oskusteavet ja tooteid ning kes võiksid olla partnerid,” ütleb Atzpodien.
"Mitmel Eesti ettevõttel on väga huvitavad ja kõrgetasemelised võimekused, aga see ei tähenda automaatselt, et neid võimekusi on Saksa tarneahelas tarvis."
Patsifistlikust kuvandist hoolimata on Saksamaa üks maailma suurimaid relvaeksportijaid. Koht selles ahelas on kulla hinnaga ja sellest saab iga Eesti kaitseettevõtja hästi aru. Millised on kiirkohtingute tulemused, selgub kaitsetööstuses tihti alles aastate pärast.
Aga veel mitte nii kauges minevikus oleks olnud sellised jutuajamised mõeldamatud. Eestis poleks olnud lihtsalt mitte midagi, mida Saksamaa või ükskõik millise teise riigi kaitsetööstus vajaks.
Rämps, mida riik isegi ei tahtnud
Aasta oli 2005.
“Eestis oli toona paar kaitsetööstusettevõtet: Eli ja Englo, riigile kuuluv E-Arsenal, mis tegi kohutavat rämpsu, mida isegi kaitsevägi ei tahtnud osta. Kõik oli hästi trööstitu ja kokkukukkunud. Naerdi, et milleks üldse meile kaitsetööstus, ostame kõike sisse,” kõlab meenutus.
See oli aeg, mil Reformierakond, kes tegi tänavu julgeolekust valimiste põhiteema ja võttis sellega riigikogus rekordvõidu, rääkis tõsimeeli palgaarmeest. Kaitseministriks rahandusmees Jürgen Ligi. Tulevik oli kinnisvaras ja läbipaistmatutes finantsinstrumentides. Sõda oli rohkem Lähis-Ida kiiks, mitte Euroopa tänapäev.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.