OMX Baltic0,73%307,03
OMX Riga0,2%870,38
OMX Tallinn1,38%2 035,86
OMX Vilnius0,12%1 213,57
S&P 5000,7%5 958,38
DOW 300,78%42 654,74
Nasdaq 0,52%19 211,1
FTSE 1000,59%8 684,56
Nikkei 2250,00%37 753,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,5

OMX Baltic0,73%307,03
OMX Riga0,2%870,38
OMX Tallinn1,38%2 035,86
OMX Vilnius0,12%1 213,57
S&P 5000,7%5 958,38
DOW 300,78%42 654,74
Nasdaq 0,52%19 211,1
FTSE 1000,59%8 684,56
Nikkei 2250,00%37 753,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,5

18.05.23, 06:00

Sõda ähvardab kasvatada Eestile järgmise ükssarviku

Sõda Ukrainas keeras kaitsetööstusele rahakraanid laialt lahti ja nüüd näevad Eesti ettevõtted vaeva, et suurte poistega sama laua taha pääseda. Sihik seati kohe kõrgtehnoloogiale, et korrata meie tarkvarafirmade edulugu.

Indrek Lepik

Kristjan Tiimus on tundlik niinimetatud PowerPointi-ettevõtete suhtes, kes tema sõnul väga tihti lihtsalt lubadusi müüvad. "Meie lähtekoht on, et me ei näita midagi, kui pole näidata."

“Suurem kulutamine tuleb kindlasti. Me pole näinud Saksamaa 100 miljardi suurusest uute kaitsekulutuste eelarvest veel tellimusi, aga sel aastal hakkab see juhtuma,” ütleb Äripäevale Saksa kaitsetööstuse liidu BDSV juht Hans Christoph Atzpodien.

Atzpodien oli sel nädalal Eestis, et saada paremat ettekujutust, mida siinne kaitseministeerium lähiaastatel hankima hakkab. Teisisõnu: kui palju saavad Rheinmetall, Krauss-Maffei Wegmann ja teised tuntud Saksa kaitsetööstusettevõtted oma relvi ja masinaid Eestile müüa.

Ent see pole ainus põhjus. Eesti ja Saksa kaitsetööstustele korraldati ka üks-ühele kiirkohtinguid, et leida valdkondi, kus teha koostööd ja koos raha teenida. Eesti 27 ettevõtet sakslaste 15 vastu.

“Näiteks Rheinmetallil on Eestis inimesed, kes teavad väga hästi, millistel ettevõtetel on huvitavat oskusteavet ja tooteid ning kes võiksid olla partnerid,” ütleb Atzpodien.

"Mitmel Eesti ettevõttel on väga huvitavad ja kõrgetasemelised võimekused, aga see ei tähenda automaatselt, et neid võimekusi on Saksa tarneahelas tarvis."

Patsifistlikust kuvandist hoolimata on Saksamaa üks maailma suurimaid relvaeksportijaid. Koht selles ahelas on kulla hinnaga ja sellest saab iga Eesti kaitseettevõtja hästi aru. Millised on kiirkohtingute tulemused, selgub kaitsetööstuses tihti alles aastate pärast.

Aga veel mitte nii kauges minevikus oleks olnud sellised jutuajamised mõeldamatud. Eestis poleks olnud lihtsalt mitte midagi, mida Saksamaa või ükskõik millise teise riigi kaitsetööstus vajaks.

Rämps, mida riik isegi ei tahtnud

Aasta oli 2005.

“Eestis oli toona paar kaitsetööstusettevõtet: Eli ja Englo, riigile kuuluv E-Arsenal, mis tegi kohutavat rämpsu, mida isegi kaitsevägi ei tahtnud osta. Kõik oli hästi trööstitu ja kokkukukkunud. Naerdi, et milleks üldse meile kaitsetööstus, ostame kõike sisse,” kõlab meenutus.

See oli aeg, mil Reformierakond, kes tegi tänavu julgeolekust valimiste põhiteema ja võttis sellega riigikogus rekordvõidu, rääkis tõsimeeli palgaarmeest. Kaitseministriks rahandusmees Jürgen Ligi. Tulevik oli kinnisvaras ja läbipaistmatutes finantsinstrumentides. Sõda oli rohkem Lähis-Ida kiiks, mitte Euroopa tänapäev.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Sõda ähvardab kasvatada Eestile järgmise ükssarviku

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid