Kui USA Kongress novembrikuiste valimiste järel taas kokku tuleb, seisavad rahvasaadikud silmitsi tõsiasjaga, et ehkki mitme seadusega on Washington kehtestanud Venemaale sanktsioonid, otsustas president Donald Trump, et tema neist liialt ei hooli.
Samuti terendab Kapitooliumil perspektiiv, et ei lahjene mitte üksnes Kremli-vastane sanktsioonirežiim, vaid ka militaartoetus Ukrainale, millest esimesi signaale said ukrainlased katastroofiliste tagajärgedega sel nädalal juba tunda.
Möödunud nädala briifing oli pessimistlik, kui prognoosis, et Miamis toimuv kohtumine Ukraina ja USA läbirääkijate vahel suuri tulemusi ei anna. Patiseisu püsimine olnuks aga järgnevat seitset päeva arvesse võttes suurim võit, mida sellelt kohtumiselt saada. Küsimus on nüüd rohkem selles, kui palju halvemaks võivad asjad veel minna.
Viimase 7 päeva olulisimad uudised
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas möödunud reedel pärast kõnet Vladimir Putiniga, et võimaldab Venemaal sanktsioone eirates müüa maailmaturule ligi 5 miljonit tonni diislikütust. USA sanktsioone haldav amet OFAC andis müügiloa kuni tuleva aasta 7. aprillini. Samal reedel toimunud Ukraina-USA läbirääkijate kohtumisel Miamis selgitasid ameeriklased, et plaani eesmärk on Kreml tagasi kõnelustelaua taha tuua, samuti ähvardasid nad Ukrainat militaartoe kaotamisega, kui Kiiev ei peata rünnakuid Vene rafineerimistaristu pihta. Laupäeval lisas Trump, et Ukraina vajab uut riigipead, kes suudaks venelastega diili ära teha.
Euroopa riigid esitlevad järjepanu ohuhinnanguid, sest usuvad avaliku teabe heidutavale mõjule Venemaa vastu. Ajaloolane Ivo Juurvee näeb, et Kreml on muutunud lohakamaks.
Kui kaupmees ütleb tarnijale, et hinnatõusu korral võib kaup sortimendist välja jääda, kas see on tavapärane äriline läbirääkimine või juba lubamatu surve? Ja millal võivad ebaausate kaubandustavade reeglid puudutada ettevõtet, kes ise üldse toitu ei müü?