Pangamaks jääb tulemata

"Mul on raske näha, kuidas finantsteenuste maks praktikas töötaks," ütles Suurbritannia rahandusminister George Osborne täna Brüsselis. "Seda on arutatud juba mitmeid kümneid aastaid ja ma kardan, et arutatakse veel mitmeid kümneid aastaid ka edaspidi," vahendas tema sõnu agentuur Bloomberg.

Prantsuse rahandusministri Christine Lagarde’i sõnul on finantstehingute maks tehniliselt teostatav, aga praktiliselt keeruline, poliitiliselt soovitav ja rahaliselt prognoosimatu.

"Rahandusministrid ei toeta maksu, mis lõhub masina, mis peaks rahastama tulevast kasvu," ütles Bloombergi televisioonile antud intervjuus Soome rahandusminister Jyrki Katainen.

Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble kaitses sellise maksu kontseptsiooni, kuid nentis, et Saksamaa seda ühepoolselt kehtestama ei hakka. Finantsteenuste maks annaks praktilise vastuse küsimusele, kuidas avaliku sektori rahastamise koormat kohaselt ja õiglaselt jagada,“ ütles Schäuble. „Tehnilised probleemid pole ületamatud.“

Ettepaneku maksustada pankade finantstehingud tegi Saksamaa kantsler Angela Merkel, kellel on ka Prantsusmaa toetus. Maksust saadud tulu oleks läinud eelarveaukude lappimiseks, mis tekkisid finantskriisis kõikuma löönud pankade abistamisest. ELi andmeil küündisid Euroopa pankade väljaaitamiseks finantskriisi ajal antud summad koos laenugarantiidega viiele triljonile dollarile.

Ministrid arutasid täna ka ettepanekuid, mille kohaselt pangad maksaksid maksu vastavalt bilansi suurusele. Kogutud rahaga saaks leevendada võimalike tulevaste kriiside mõju liikmesriikide eelarvetele. Finantsteenuste voliniku Michel Barnier’ sõnul olid arutelud "julgustandvad".