Riigikogu keeras äriseadustiku muutmisega vindi üle

Advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson kirjutab aripaev.ee õigusblogis, et riigikogu keeras äriseadustiku muutmise eelnõuga vindi üle.

Riigikogus on ilma igasuguse sisulise aruteluta läbinud esimese lugemise äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega kehtestatakse veelgi enam notariaalse kinnitamise nõudeid äriühingute juhtimisorganite liikmete muutmise läbiviimiseks.

Äripäev kirjutas pool aastat tagasi loo sellest, kuidas petturid trügivad firmade juhatusse. Sulide skeemi kohaselt võltsitakse omanike selja taga osanike otsus ning valitakse uus juhatus, tehakse selle alusel vallamajas avaldus äriregistrile ja uus juhatus "kandib ära" äriühingu vara. Selliste skeemidega kogusid kuulsust näiteks: Raido Raaga, Jevgeni Moskaljov, Ergo Ivanov ja Jaanus Jürisoo.

Justiitsminister Rein Langi arvates on tegemist nutikusega, mida tuleb piirata. Dokumendi võltsimise või võltsitud dokumendi kasutamise eest on karistusseadustikus ette nähtud reaalne vangistus vastavalt kuni üheaastane või kolmeaastane.

Lisaks sellele on loodud käesoleval aastal äriregistri uus teavitussüsteem (http://www.rik.ee/e-ariregister/teavitusteenus), mis annab omanikele võimaluse jälgida registris planeeritavaid muudatusi. Tegemist on väga tervitatava ja hea lahendusega ning juhul kui antud võimalust aktiivselt kasutama hakatakse, siis hoiab see kindlasti ära mitmeid kuritarvidusi.

Justiitsminister Lang leiab, et nendest meetmetest ei piisa. Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb Eesti majanduskeskkonda muuta veelgi usaldusväärsemaks ning näha ette ühinguõiguslikud lahendused, et takistada kuritegude toimepanemist ja minimeerida kahjulikke tagajärgi. Selleks nähakse ette veelgi enam notariaalse tõestamise nõudeid, kui meil on siiani olnud.

Eelnõu kohaselt peaks tulevikus esitama juhatuse muudatuse avalduse äriregistrisse sinna juba kantud juhatuse liige või osanik koos uue juhatuse liikmega. Teatavasti peab avaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud. Kui avalduse esitab äriregistrisse aga vaid uus juhatuse liige, siis peab osanike koosolekut, kus otsustatakse muuta juhatuse koosseisu, protokollima, kas juba äriregistrisse kantud juhatuse liige või ühingu osanik. Protokollija allkiri peab olema digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud. Notariaalse kinnitamise puhul ja kui protokolli allkirjastab osaniku esindaja volikirja alusel, peab temale koosolekuks antud volikiri olema samuti notariaalselt kinnitatud. Sarnased nõuded kehtivad ka juhul, kui ühingul on vaid üks osanik või otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata (koostatakse hääletusprotokoll).

Nõuded laienevad lisaks osaühingule ka aktsiaseltsidele kui nõukogu liikmete muutmisotsuse võtab vastu ainuaktsionär (kui aktsionäre on rohkem, tuleb reeglina kogu üldkoosoleku protokoll tõestada notariaalselt).

Oletame, et Coca-Cola Eestis asuva ühingu ainuosanik asub USA’s. Nüüd oleks vajadus tagasi kutsuda juhatuse ainuliige, kes on hakanud oma volitusi kuritarvitama ja on oht, et ta võib kogu äriühingu pangakontol oleva 154 miljonit krooni ära "kantida". Uueks juhatuse liikmeks soovitakse määrata isik, kes elab Eestis aga on välismaalane.

On kaks mõeldavat varianti, kuidas seda teha:

a) Coca-Cola esindaja USAst peab tulema Eestisse ning kaasa võtma oma esindusõigust tõendavad dokumendid, mis peavad olema varustatud Apostillega (Rahvusvaheliselt tunnustatud tõestus dokumendi ehtsuse kohta). Notari juures saaks asja ära vormistada u. 10 päeva pärast ning registrikanne võtaks aega u. 4 päeva.

Seega kogu protsess võtaks aega u. 14 päeva.

b) Otsuse saab allkirjastada USAs aga seejärel peab osaniku allkirja kinnitama notar. Notarile tuleb selleks esitada osaniku esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. USA notari juures saaks asjad korda kõige kiiremal juhul vast 7 päevaga. Siit edasi tuleks otsus varustada Apostillega, et see oleks Eestis kehtiv ja mis kestab USAs u. 2 nädalat. Seejärel tuleb saata dokumendid Eestisse (5 päeva), kus need tuleb notariaalselt tõlkida (5 päeva). Seejärel saab minna notari juurde avaldust alla kirjutama (3 päeva), mille järgselt tehakse kanne registrisse (4 päeva).

Seega kiireima tsenaariumi järgi võttis kogu protsess aega 38 päeva!!! (mis tegelikkuses on kordades pikem arvestades nädalavahetusi ja seda, et kõik ei pruugi toimuda antud miinimumstsenaariumi kohaselt).

Kui ühelt poolt me muudame keerulisemaks juhatuse muudatuse, et ära hoida uute juhatuse liikmete kuritarvidused, siis teisalt unustame ära, et ka juba registrisse kantud juhatuse liikmed võivad hakata enda volitusi kuritarvitama. Tihti on vaja väga kiiresti ja operatiivselt tagasi kutsuda juhatuse liige, kelle suhtes usaldus on kadunud või kes on asunud ühingu vara „kantima“ või “laristama“. Planeeritav muudatus tähendab seda, et isegi osanike/nõukogu otsuse kinnitamise protsess võib kesta mitmeid nädalaid ning selle võrra lükkub edasi äriregistrile muudatusavalduse esitamine. Selle aja jooksul saab aga veel registrisse kantud juhatuse liige teha ühingu nimel toiminguid. Mida kauem on kanne juhatuse liikme kohta registrikaardil vale, seda suurem on risk, et äriühing võib kannatada tagasikutsutud juhatuse liikme tegude tõttu kahju. Teatavasti jäävad üldjuhul tehingud, mis tehakse äriühingu nimel äriregistrisse kantud juhatuse liikmega ühingu nimel kehtima ning ühingul on võimalik nõuda juhatuse liikmelt vaid kahju hüvitamist, juhul kui tehing oli kahjulik (mida on väga raske tõestada).

Kui poliitikutelt kuuleme pidevalt hüüdlauseid selle kohta, et majanduskeskkonda tuleb muuta paindlikumaks, et meelitada ja soodustada välisinvesteeringuid, siis töötades suure osa oma ajast just välismaiste klientidega tean kui keerulised on neile Eestis kehtivad nõuded notariseerimise osas. Peaaegu iga muudatus, mis on vaja teha registris vajab notariaalset kinnitust või tõestamist. See on välismaalaste jaoks ebamõistlikult keeruline ja aeganõudev ning muudatuste tegemise protsess on tunduvalt keerulisem kui enamus Euroopa riikides. Seega peame ennast nii oluliseks maaks, et Coca-Cola, Nokia, Siemens’i juhtide Eestisse lennutamine on meie arvates täiesti põhjendatud, et ära hoida mõningad Eesti sulide pahandused.

Oma peaaegu 13aastase praktikale tuginedes väidan, et selliseid olukordi, kus juhatus tuleb tagasi kutsuda loetud tundide jooksul ning kande tegemine äriregistrisse peab toimuma väga kiiresti, tuleb ühingutel ette päris tihti ja operatiivne tegutsemine on ühingu seisukohalt väga oluline. Antud seadusmuudatus muudab selle aga võimatuks. Olen veendunud, et olukordi (juhatuse vahetuse ebaseaduslikkus), mille ärahoidmiseks seadusmuudatust planeeritakse on sadades kordades vähem võrreldes kordadega, mida see seadusmuudatus hakkab takistama (juhatuse kiire vahetamise vajadus). Seega võib seadusmuudatus, mida planeeritakse tekitada kümnetes kordades rohkem kahju võrreldes sellest saadava kasuga. Leian, et selliste kuritarvituste ärahoidmiseks on palju mõistlikemaid lahendusi kui hetkel planeeritav eelnõu meede.

Oleme juba praegu notariaalse tõestuse/kinnitamise nõuete osas kindlalt Euroopa riikide esiotsas ning sellega seonduv bürokraatia paneb ettevõtjad peast kinni haarama. Tundub, et seadusandja vaatab asja vaid väikese ringi Eesti ettevõtjate seisukohast ning nägemata jääb tagajärg, mis tekitatakse suurele hulgale Eesti ja välismaistele ettevõtjatele nende elu keerulisemaks muutmisega. Seega peetakse majanduskeskkonna usaldusväärsust olulisel määral olulisemaks võrreldes selle paindlikkuse vajadusega. Kui teised Euroopa riigid astuvad samme, et majanduskeskkonda muuta atraktiivsemaks ning ainuüksi seetõttu, et ilmas leidub sulisid ei tehta seda ebamõistlikult keeruliseks ning sellega võitlemiseks nähakse ette meetmeid, mis kõikki ettevõtjaid ei puuduta, siis meil leitakse, et olemasolevatest meetmetest ei piisa ja me eeldame, et kõik isikud, kes äriregistrisse avaldusi esitavad on kurjategijad.

Kuritegevuse vähendamiseks saavad antud seaduseelnõu läbi „karistada“ kõik ettevõtjad. Sisuliselt võiks seadusandja ju ka tänavavarguste vähendamiseks kehtestada nõude, et keegi ei tohi minna välja peale kella 23.00 ning, et rahakott peab olema kinnitatud metallketiga vöö külge. Kindlasti vähendaks see kuritegevust, aga kas see ikkagi oleks õige meede kuritegevusega võitlemiseks ning tuleks analüüsida, mida see toob kaasa teistele puudutatud isikutele. Minu arvates keerab seadusandja siinkohal kõvasti „vindi üle“ ning eesmärk ei pühenda antud juhul abinõud.