Kuidas end ühise tulumaksukohustuslasena arvele võtta?

Kas teadsid, et paljudes riikides (nt. Saksamaa, Holland, Suurbritannia) on ühte kontserni kuuluvatel juriidilistel isikutel võimalik end ühise tulumaksukohustuslasena arvele võtta. Seega vaadeldakse kontserni kui ühte maksumaksjat, kus kontsernisisesed tehingud ei oma maksukohustuse arvestamisel rolli ning tulumaksu makstakse vaid konsolideeritud kasumilt.

Antud võimalus vähendab kontserni administratiivset- kui ka üldist maksukoormust. Äriühingud saavad esitada ühe maksudeklaratsiooni, kaob ära vajadus siirdehindade arvestamiseks seotud isikute vaheliste tehingute puhul ning kontsernisiseselt on võimalik tulusid ning kulusid ümber paigutada ilma täiendava maksukohustuseta. Eestis on käesoleval hetkel võimalik äriühinguid võtta arvele küll ühise käibemaksukohustuslasena, kuid ühise tulumaksukohustuslasena arvele võtmise võimalus puudub. Ühisele tulumaksukohustuslusele sarnase, kuid mitte täpselt sama tulemuse tagas Eestile 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud äriühingute maksustamise süsteem, mis võimaldas Eesti residendist äriühingute vahel jaotada kasumit ilma tulumaksukohustuseta.

Euroopa Komisjoni poolt väljatöötamisel olev nn. ühtse konsolideeritud maksubaasi (Common Consolidated Corporate Tax Base) algatus peaks andma kontsernidele võimaluse vabatahtlikkuse alusel registreerida ennast üle-euroopaliselt ühiseks tulumaksukohustuslaseks. Juhul kui vastav idee liikmesriikide toetuse saab, peaks vastav süsteem andma ettevõtjale, hoolimata riikide arvust Euroopas, kus tegutsetakse, võimaluse esitada vaid üks tuludeklaratsioon, suhelda vaid ühe riigi maksuhalduriga, vältida siirdehindade arvestusega seonduvat ning tasuda tulumaksu vaid konsolideeritud kasumilt (st erinevates riikides asuvate tegevusüksuste kahjumid ning kasumid tasaarveldatakse, mistõttu näiteks Soomes kasumis olev äriühing ei pea tulumaksu maksma kui kogu kontsern tervikuna on kahjumis).