- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,73
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülevaade Eesti värsketest maksumuudatustest
PricewaterhouseCoopers juhtiv maksukonsultant Erki Uustalu annab aripaev.ee maksublogis ülevaate Eestit ootavatest maksumuudatustest.
Töötuskindlustuse maksemäärade tõus
2008. aasta lõpus otsustas Eesti Vabariigi valitsus tõsta töötuskindlustuse maksemäärasid alates 1. juulist 2009 töötajatele 0,6%-lt 1%-le ning tööandjatele 0,3%-lt 0,5%-le.
Seoses töötute arvu suure kasvuga ning töötukassa reservide kahanemisega otsustas valitsus 30. aprillil 2009 tõsta töötuskindlustuse maksemäärasid seadusega ettenähtud maksimumtasemele juba 1. juunist 2009. Nii kehtivad töötuskindlustusmaksetega maksustatavatele väljamaksetele alates 1. juunist uued maksemäärad, millede kohaselt peetakse töötajatelt kinni 2% töötuskindlustuse makset ning tööandjad peavad maksma neilt väljamaksetelt 1% töötuskindlustuse makset.
Õigusakti tekstiga on võimalik tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13178467
Kogumispensionimaksete ajutine peatamine
14. mail 2009 võttis riigikogu vastu kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused, millega peatatakse ajutiselt kohustusliku kogumispensioni maksed alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010. Kui riigipoolsed maksed (4%-line osa sotsiaalmaksust) kogumispensionide skeemi peatatakse sel perioodil täielikult, siis töötajal on võimalus vabatahtliku avalduse (mida saab esitada 1.augustist 30. novembrini 2009) alusel jätkata omapoolsete maksetega (2%-line osa, mis peetakse tööandja poolt kinni) alates 1. jaanuarist 2010.
Riigipoolsed maksed taastuksid 2011. aasta 1. jaanuarist pooles mahus, mil riik maksaks 2% ning uued liitunud 1%. Alates 2012. aastast hakkaks taas kehtima seni kehtinud süsteem (2% töötaja + 4% riik).
Aastatel 2014-2017 kohaldatakse kahte erinevat maksete tegemise korda. Nendele töötajatele, kes jätkasid vabatahtlikult aastatel 2010-2011 sissemaksete tegemist 2% ulatuses, kohaldatakse aastatel 2014-2017 suuremat riigipoolset sissemakse määra (2% töötaja + 6% riik). Teistele liitunutele kohaldatakse neil aastatel senikehtinud korda (2% töötaja + 4% riik). Kui majanduse nominaalkasv jääb alla 5%, siis vastavad kõrgemad riigipoolsed sissemaksed ei rakendu.
Olulise erandina säilib aastatel 2010-2011 kogumispensionimaksete senine süsteem (2% töötaja + 4% riik) 1954. aastal ja varem sündinutele.
Õigusakti teksti ja seletuskirja saab lugeda hetkel veel vaid Riigikogu koduleheküljel:
Hetkel kuum
Hasartmängumaksu seadus
22. aprillil 2009 võeti vastu uus hasartmängumaksu seadus, mis jõustub 1. juunil 2009 (kaughasartmängude osas 1. jaanuaril 2010). Uus seadus koostati seoses eelmisel aastal vastuvõetud ning 1. jaanuar 2009 jõustunud uue hasartmänguseadusega, mis muutis senist hasartmängude regulatsiooni, hõlmates seadusesse ka kaubanduslikud loteriid ning võimaldades muuhulgas kaughasartmängude korraldamist. Peamised muudatused, mida seadus maksustamises kaasa tõi on alljärgnevad:
- Mänguautomaatide ning mängulaudade maksumäärad ei muutunud, olles vastavalt 7000 krooni ning 20 000 krooni kuus. Küll kaotatakse ära maksumärgid, mille asemel väljastab maksu- ja tolliamet edaspidi korraldajatele otsuse, kus on viide sellele, mitme mänguautomaadi või -laua eest on korraldaja antud mängukohas maksu tasunud;
- Kaotati ära osavusmängude käibepõhine maksustamine ning nüüdsest peavad korraldajad maksma maksu 500 krooni kuus iga mänguautomaadi kohta;
- Kõigile loteriidele kehtestati ühtne 18%-line maksumäär (varasemalt rakendus arvloteriidele 10%-line maksumäär), mis rakendub loteriipiletite müügist saadud summale;
- Kaubanduslikele loteriidele kehtestati 18%-line maksumäär võidufondilt;
- Kaughasartmängudele ning
totole rakendub 5%-line maksumäär netosummalt (panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud).
Õigusakti tekstiga on võimalik tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13177851
Eesti sõlmis maksulepingu Mani saarega
8. mail 2009 sõlmiti tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping Eesti ning Mani saare vahel. Maksuleping järgib üldiselt OECD näidislepingu sõnastust, mis on olnud ka ülejäänud Eesti poolt sõlmitud maksulepingute aluseks.
Olulisemate punktidena võib ära märkida, et maksuleping piirab mõlema riigi õigust pidada tulumaksu kinni dividendidelt, intressidelt kui ka litsentsitasudelt (0% määr).
Topeltmaksustamise vältimise meetodina näeb maksuleping üldreeglina Eestile ette vabastusmeetodi rakendamise, eeldusel et välisriigis on vastav tulu maksustatud. Kui Eesti äriühing on saanud Mani saarelt dividende, mille aluseks olev kasum ei ole Mani saarel maksustatud või Eesti äriühing on saanud kasu, mis on omistatav Mani saarel asuvale püsivale tegevuskohale, rakendatakse vabastusmeetodit ainult 50% ulatuses. Maksuleping ei ole veel jõustunud.
Leping jõustub peale seda kui mõlemad lepinguosalised riigid on viinud läbi siseriikliku menetluse välislepingute jõustamiseks (Eestist ratifitseerimine) ja sellest on teineteist teavitatud.
Lepingu tekstiga on võimalik tutvuda: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=256835
Eesti sõlmis maksulepingu Makedooniaga
20. novembril 2008 sõlmiti tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping Eesti ning Makedoonia vahel.
Maksuleping järgib üldiselt OECD näidislepingu sõnastust, mis on olnud ka ülejäänud Eesti poolt sõlmitud maksulepingute aluseks. Olulisemate punktidena võib ära märkida, et maksuleping näeb ette tulumaksu kinnipidamisele maksimummäärad üldiselt alljärgnevalt; (a) dividendide osas 0% juhul kui aktsionäriks on äriühing, kes omab dividende maksvas äriühingus vähemalt 25%-list osalust ning 5% kõigil ülejäänud juhtudel; (b) intresside osas 5%; (c) litsentsitasude osas 5%.
Maksuleping ei ole veel jõustunud. Leping jõustub peale seda kui mõlemad lepinguosalised riigid on viinud läbi siseriikliku menetluse välislepingute jõustamiseks (Eestist ratifitseerimine) ja sellest on teineteist teavitatud.
Lepingu tekstiga on võimalik tutvuda: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=237732
Eesti - Hollandi maksulepingut muudetakse
26. juunil 2008 lisati Hollandi ning Eesti vahelisele maksulepingule kolmas protokoll, millega asendatakse varem artistide ning sportlaste maksustamisel rakendunud vabastusmeetod krediidimeetodiga. Lepingu muutmise aluseks on muudatused Hollandi siseriiklikus seaduses, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2007 ei peeta Hollandis mitteresidendiks olevatele artistidele ning sportlastele makstavatelt tasudelt tulumaksu kinni. Maksulepingu muutmise eesmärgiks oli hoida ära tasude võimalik mittemaksustamine korraga mõlema riigi poolt. Protokolli sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.
Lepingu tekstiga on võimalik tutvuda: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13163254
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele