Millest sünnivad tüütud reklaamid?

Kahjuks ei ole harvad ka need juhtumid, kus agentuuri arvates hea idee on tekkinud puhtalt "õhust" - ehk siis ilma grammikese agentuuri-poolse analüüsita. Ideede kaitsmine jääb tasemele „meile meeldib", aga sellest kliendi juhatusele juba ei piisa, eriti tänases turuolukorras.

Niisiis, tõeliselt HEA IDEE ei jää sahtlisse järgmist katset ootama, sest tõesti hea idee baseerub analüüsil, sobib konteksti ja saavutab seatud müügieesmärgid. Tihtilugu kuuleb turunduskuluaarides, kuidas Eesti reklaamiagentuurid otsivad mainekujundamise eesmärkidel niisuguseid kaasuseid, millega seataksegi eesmärgiks muneda üks kuldmuna. Sellest tulenevalt evib turundusringkondades ka sellesuunaline iroonia, et reklaamiloojatel on alati pea pilvedes ja soovitakse pigem enda täitumata soovunelmate realiseerumist, mitte efektiivset turundust juurutada.

Siiski, ideaalreaalsus võiks olla see, et hea idee on efektiivne, täidab turunduseesmärgid ning saab samas kaasnevalt ka vastava tunnustuse.

Lõpetame näitega Londoni agentuuri Fallon 2007. aasta loominguga.

Pealtnäha samuti radikaalne idee, idee, mis justkui ei allukski ühele reklaamiteooriale. Mõned reklaamiloojad on pidanud Cadbury gorillat täiesti uueks suunaks reklaamiloome maailmas - nn kaosereklaamiks, emotsioonireklaamiks. Tarbijale kuvatakse meeleoluline lõik, toode ja sõnum siseneb reklaami justkui juhuslikult. Samas antud radikaalne idee tõstis Cadbury müüki 30%, seatud eesmärgid saavutati. Niisiis võiks järeldada, et näiline juhuslikkus oli siiski peenelt planeeritud agentuuri ja kliendi koostööst sündinud reklaam. Võimalik agentuurile antud ülesande püstitus: "Mida vähem te üritate mulle müüa, seda tõenäolisem on see, et ma ostan."

Artikli autor on Creatumi partner Moonika Kiop.