Mis loom see Twitter õieti on?

Minu arupärimisele järgnes vastus, et Twitteri näol on tegemist uue ja äärmiselt vajaliku sotsiaalse meediakeskkonnaga, kus erinevad poliitikud, ettevõtted ja ka eraisikud oma tegemistest teistele teada annavad, tehes seda erinevalt blogidest lühikeste maksimaalset 140-tähemärgiste teadete kaudu, kirjutab Rimi ja Säästumarketite turundus-ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja.

Et mulle jäi jätkuvalt arusaamatuks, miks Eesti tuntud poliitik selles keskkonnas nüüd peaks mu tuttavat jälgima, kes kahtlemata on muidugi väga huvitav persoon, siis nõudsin täiendavat selgitust. Sain teada, et Twitteris erinevalt tavapärastest veebipõhistest suhtlusportaalidest saab asuda kellegi teateid jälgima ka ilma vastastikust tutvust omamata, nii nagu see on enamasti kuulsate inimeste või ettevõtete puhul, kelle käekäiguga soovitakse kursis olla. Samas kõik jälgitavad näevad oma jälgijaid ja mitmed neist võivad pidada vajalikuks omakorda jälgijate kandeid lugema hakata – kas siis põhjusega oma võrgustikku laiendada või arendada lihtsalt suhtlust inimestega, kellele nad ise huvi pakuvad. Minu tuttav pani end jälgijaks mitmetele poliitikutele ja nii asusidki paljud neist, sealhulgas Edgar Savisaar, teda vastu jälgima.

Pärast mainitud vahejuhtumist hakkasin Twitterist kuulma erinevatel koosviibimistel, lisaks ilmus siin-seal uudiseid ettevõtetest, kes nüüd selles keskkonnas säutsuma on asunud2. Tundus, et kui seni laiemalt levinud suhtlusvõrgustikes Facebook ja Orkut brändiarendusega vähe tegeletakse, siis Twitteris tegutsemine on enamus firmade jaoks sotsiaalmeedias turundamise esimene verstapost. Mingil ajahetkel jõudis seetõttu kätte aeg, mil selle keskkonnaga liitumine tundus mullegi vältimatu, ent pärast isikliku konto loomist läks esimese sissekandeni kõvasti aega.

Suutmata otsustada, millest peaks Twitteris oma ja ettevõtte tulevastele jälgijatele teada anda, kolasin ringi teiste kasutajate profiilidel. Kõige igavamad tundusid uudisteportaalid, kes olid võtnud nõuks refereerida linke pea kõigile oma uudistele. Algselt lisasin end küll mitme sellise jälgijaks, ent peagi loobusin nende spämmina mõjuvate postituste tõttu. Teised sama tüütud, ent esmapilgul huvitavana näivad sissekanded kuulusid mitmetele reisibüroodele ja internetipoodidele, kes järjepanu oma kodulehelt pakkumisi edastasid. Välismaistel lehtedel jäi silma hoogne suhtlus jälgijate ja konto omaniku vahel, kuid Eestis nägin laiemalt sellist asja vaid Estonian Airi puhul.

Uurisin internetist ekspertide arvamusi Twitteris turundamise kohta. Suurem enamus soovitas kasutada kanalit klientidega suhtlemiseks, heade ja halbade kogemuste jagamiseks, ettevõtte kohta käivates diskussioonides osalemiseks, uute tootearendusideede testimiseks ja eksklusiivpakkumiste edastamiseks. Hoiatati massiliste reklaamteadete saatmise ja liiga ametliku tooni kasutamise eest. Twitteri edukuse mõõtmiseks pakuti välja heade lahendustena ainult sealses keskkonnas postitatavad põhilehe paralleelsed URL aadressid uudisele või kampaaniale, vaid Twitteris levitatavad sooduskoodid ja otse loomulikult tagasiside ehk esitatud küsimustele saabuvate vastuste arv ja kvaliteet.

Esimesed ettevõtte konto alt tehtud katsetused said küll mõningase tagasiside osaliseks, ent ilmselgelt on alustaval säutsujal suurimaks probleemiks jälgijate vähesus. Üle saades algselt võõrana tundunud mõttest asuda jälgima võõraste inimeste postitusi, lisasin end vastujälgijaks kõigile meie ettevõtte jälgijatele ja veel mõnedele kuulsatele inimestele, lootes nii meie ettevõttelegi populaarsust koguda. Mõni nädal hiljem eemaldasin jälgitavate seast hulga spämmijaid, kes mu enda konto vaatamist raskendasid ja asusin lisama ka neid inimesi, kes küll avalikus elus tundmata, ent kelle postitused huvitavad tundusid.

Ilmselt on esialgu Eesti inimeste jaoks harjumatu ka Twitteris toimuv avalik suhtlus. Uudisportaalides ja foorumites oleme harjunud oma mõtteid jagama, kuid teeme seda harva oma täisnime alt. Ettevõtte esindajale laieneb siinkohal veel vastutus võtta sõna terve oma ettevõtte eest ning seetõttu tõenäoliselt pigem loobutakse kellegi postituste kommenteerimisest või siis mõeldakse pikalt enne sekkumist. Saamaks üle sellest probleemist, otsustasin siin-seal ise klientidega vestlusi alustada, siinkohal püüdes tajuda seda õhkõrna piiri, millega inimesed soovivad hoolimata keskkonna avalikkusest oma näilist privaatsust kaitsa.

Ma ei saa öelda, et tänases päevas oleme Twitteris tegutsemisega ettevõttele veel märkimisväärset kasu loonud. Igaljuhul on esimene tutvumisfaas ületatud ja katsetused käivad Twitteris parima kommunikatsiooniviisi leidmiseks. Olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega võimalus vahetut suhtlust luua tundub aga igaljuhul fantastiline!

Kas teie ettevõte kasutab ka juba Twitterit ja kui nii, siis millest säutsute?

1 Eesti keeles Edgar Savisaar jälgib mind nüüd Twitteris. 2Twitter tuleneb inglisekeelsest sõnast tweet, mis tähendab eesti keeles säutsuma.

Loo autor on Rimi ja Säästumarketite turundus-ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja, kes säutsub Twitteris Rimi_Eesti nime all.