Tööandja järgmine kiusatus

Lisaks tuuakse tihti põhjenduseks töö ajutisus, st et tööd on anda vaid lühikeseks perioodiks. Viimane küll ei ole iseenesest argument, kuna ka töölepingut on põhjuse olemasolul võimalik sõlmida väga lühikeseks perioodiks, kirjutab OÜ Expert2Expert partner Kaire Lang.

Alates 1. juulist 2009. a täienes see nimekiri veel ühe argumendiga Sellest kuupäevast muutus oluliselt töötajale töölt puudumise aja eest hüvitise maksmise kord. Kui varasemalt oli hüvitise maksmise kohustus vaid Haigekassal, siis nüüd on kaasatud sellesse ka tööandja. Seni oli nii töötajal kui käsundus- või töövõtulepingu alusel töötaval inimesel (vt täpsemalt ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 5) õigus Haigekassa poolt makstavale haigushüvitisele alates töökohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast.

1. juulil see muutus ning Haigekassa kohustus maksta haigushüvitist tekib tavapäraselt alates töökohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast. Eelneva 8 päeva koormus on töösuhtes jaotatud töötaja ja tööandja vahel selliselt, et töötaja ei saa haigushüvitist esimese 3 päeva eest. Neljanda kuni kaheksanda päeva eest peab aga haigushüvitist maksma tööandja. Viimane nõue tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. See seadus tavalisele käsunduslepingule ja töövõtulepingule ei kehti. Seega ei teki käsundisaajal ega töövõtjal õigust haigushüvitisele enne üheksandat päeva.