Web 2.0 generatsioon tööturul

Personalivaldkonnas töötades puutud pidevalt kokku noortega, kes alles tööturule tulevad. Mis seal salata, sageli mõjuvad nad oma ootustega ärritavalt eluvõõrastena. Pärast mitut järjestikust sellist vestlust mõtled, kust küll sellised tulevad ja veel nii palju korraga. Mul tekkis alatasa tunne, et peaks sekkuma, midagi ette võtma, sest nii ju lihtsalt ei saa.

Oktoobri lõpus mul see projekti „Tagasi kooli“ raames ka õnnestus. Värskendasin sidet Läänemaaga ja andsin Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis tunni teemal „koolist tööturule“. Kasutegur oli mulle endale täiesti ootamatu – mu enda vaatenurk teisenes. Mõistsin, et alanud muutus on paratamatu ning tunduvalt kardinaalsem kui ükski eelnev.

Generatsioonide vahelistele erinevustele on rohkelt tähelepanu pööratud USAs, kus väga selgelt on toimumas generatsioonide vahetus tööturul. Üks olulisemaid töid selles valdkonnas on tehtud Zemke ja tema uurimisrühma poolt ning see on pärit aastast 2000. Töötajad jagati sünniaastate ja tööalaste väärtuste alusel nelja rühma.

X-generatsioon jaguneb omakorda kaheks: võitjate põlvkond, kes võttis magusad kohad äris ning praegused 30+ samaväärsed positsioonid riigisektoris.

1980ndatel-90ndatel sündinuil, kes on kasvanud üles võitjate põlvkonna edulugude saatel, polegi nagu väärilisi kohti. Samas on neid piisavalt palju, et oluliselt muuta arusaamu tööturust ja tööst ning üldse töötamisest kui sellisest.

Eesseisev generatsioonide ja mõtteviisi vahetus ei ole esimene, millega meie organisatsioonid kokku puutuvad. Muutus toimus ka siis, kui nn nõukade kõrvale tuli generatsioon X. Organisatsiooniga liitunud „Tublimad ja targimad“, kelles nähti järelkasvu olemasolevatele juhtidele, lahkusid sageli enne, kui koht tipus neile vabanes. Organisatsioonid said aru, et traditsiooniline karjääriredel enam ei toimi ning vaja on suuremat paindlikkust ja vabadust.

Vaadates generatsiooni Y, siis eristuvad nad selgelt oma tehnoloogia kasutuse oskuse poolest ning neile on omane võime tegeleda mitme asjaga korraga. Nad on harjunud arvutimaailma kohese tagasisidega, kuid suures osas organisatsioonides on tagasiside andmine endiselt korrapäratu.

Nad on kasvanud Barbie-nukkude ja Pampersitega, ega oma kogemust talongidest, punasest kaelarätist või sinisest välispassist. Neid on kasvatatud teadmises, et nad võivad saada kelleks tahes, kui nad vaid ise seda soovivad/viitsivad.

Paralleelkarjäärid muutuvad tavapäraseks ning sage töökoha vahetus ei näita enam pühendumise puudumist. Web 2.0 platvormide kasvav kasutus ärieesmärkidel ja väärtused, mille Y-generatsioon kaasa toob, muudavad oluliselt organisatsioone ning senikehtinud arusaamu ja norme sotsiaalsete võrgustike kasutamisest. Kui personaliosakond kasutab neid kanaleid värbamise raames, siis on suhteliselt silmakirjalik keelata töötajatel ligipääs nendele kanalitele.

Selliseid iganenud reegleid Y-generatsioon – kelle jaoks nende „võrguelu“ on enesestmõistetav ja lahutamatu osa era- ja tööelust – ei aktsepteeri.

See, mis toimub, on paratamatus. Nad on kohal ning nendega tuleb arvestada nii tööjõu planeerimisel, meeskondade moodustamisel kui üldse kogu personalipoliitika reformimisel. Kas Sinu organisatsioon on selleks valmis?