• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks tegelikult koondatakse?

    Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.Foto: Eesti Pank

    Viimase aja suurkoondamistest rääkides ei tohiks unustada, et koondamiste pärispõhjus on tootmise kallinemine, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Majanduskonjunktuur annab vaid viimase tõuke.

    Olulise erinevusena 2009. aasta koondamistest näib, et praeguste koondamiste taga on pigem soov tootmist tõhustada ning kapitali suurendada ja teadmisi parandada, kui pelgalt nõudluse kahanemise tõttu tootmismahtu vähendada.
    Kõige suurem surve palkadele on palgajaotuse madalamas otsas, kus tööpuuduse vähenemisest tingituna muutub töötajate palkamine järjest keerulisemaks. Seda illustreerivad esimese poolaasta tööstusbaromeetri tulemused, mille andmetel piirab tööjõupuudus tootmist kõige teravamalt just madala palgatasemega harudes, mis kaotavad töötajaid suurema tootlikkusega harudele. Normaalses majandusolukorras peabki nii olema: taimed kasvavad päikese poole ja töötajad liiguvad sinna, kus rohkem makstakse. Sügavam probleem tekib siis, kui suurema tootlikkusega töökohti tekib juurde aeglasemalt, kui väiksema tootlikkusega töökohti kaob.
    Väiksema lisandväärtusega töö võib kaduda, kui oodatakse, et alampalk tõuseb kiiresti. Kartes, et palgatase lähiaastatel tõuseb, loobub osa ettevõtteid tõenäoliselt juba praegu kasina lisandväärtusega segmentide arendamisest. See paneb proovile ka haridussüsteemi: tuleb teha kindlaks, kas tulevaste töötajate hariduslik ettevalmistus on selline, millega oleks tulevikus üldse võimalik üle miinimumpalga teenida. 2013. aastal leidus küllalt selliseid kutseõppe erialasid, mille viimase seitsme aasta lõpetajate töise tulu mediaan oli lähedane tasemele, milleni miinimumpalk lähiaastatel tõsta soovitakse.
    Meid mõjutab tootmise kallinemine Lääne-Euroopas
    Viimase viie aasta jooksul oleme harjunud uudistega, et Lääne- ja Põhja-Euroopa ettevõtted kolivad oma tootmise Ida-Euroopasse. Lääne-Euroopas paiknevate lõpptoodete tehaste sulgemine võib aga tähendada ka seda, et kogu tootmisahel kolitakse Aasiasse. Näiteks 2007. aastal lõpetas oma tegevuse Eestis Nolato, mis valmistas mobiiltelefonide detaile Euroopa Liidus paiknevatele tehastele. Tootmisahela viimase lüli konkurentsivõime kaotus Hiinale ja pankrotistumine tähendas, et tootmine tuli lõpetada ka muidu elujõulistes Eesti tehastes.
    Sarnaselt Eestiga on Saksamaal palgad kasvanud kiiremini kui tootlikkus. Saksamaal kehtestati ka alampalk. Seetõttu on praegu olemas teatavad ohumärgid, kuid Euroopas siiski ei muretseta, et palgakasv viib tasakaalustamatuseni. Euroopa tootmisahelate (hindade) konkurentsivõimet toetab odavnenud euro.
    Tootmise keerukamaks muutumine on majandusele pikemas plaanis vajalik. Sotsiaalkulutuste kasvu ja suure tööpuuduse vältimiseks peab aga tööpoliitika olema piisavalt paindlik, et pakkuda ümberõppevõimalusi ja toetada koondatute kiiret naasmist varasemast suurema tootlikkusega valdkondadesse. Eesti on viimastel aastatel olnud nendes küsimustes edukas: pärast kriisi on tööpuudus Eestis vähenenud kiiremini kui teistes riikides.
    Lisaks tööpoliitikale võivad koondamised panna proovile ka regionaalpoliitika. Tootmise kontsentreerimine tänapäevasema sisseseadega üksustesse tähendab sageli seda, et tootmine koondub keskuste lähedale. Näiteks Leibur teatas, et sulgeb tootmise Tartus ja on nõus võtma osa inimesi tööle Tallinnasse. PKC sulges tehase Haapsalus ja palkas inimesi juurde Harjumaal. Fazeri järelejäänud tehas asub aga hoopis Riia lähedal.
    Viimase tõuke koondamisteks võisid anda Venemaa probleemid
    Möödunud aasta sügisel ennustasin, et Vene sanktsioonid võivad mõjutada kuni 2000 töökohta, kuid tõenäoliselt on sanktsioonide mõju olnud siiski väiksem. Sanktsioonidega ei tohi aga segamini ajada Vene majanduse üldist nõrkust, mis on mõjutanud nii vahendusega tegelevaid harusid kui ka tööstussektori ettevõtteid.
    Ericssoni kahaneva tootmismahu puhul on räägitud Põhja-Ameerika mobiilifirmade väikestest investeeringutest, kuid ka Ericssoni tellimuste vähenemist saab osaliselt seostada Venemaaga. Vene tolli statistika näitab, et 2014. aastal kasvas Venemaal Eesti päritolu sideseadmete import ning aasta lõpus vähenes see järsult. Eesti ekspordis need tehingud ei kajastu, kuid Eestis toodetud seadmeid võidi Venemaale importida läbi teiste riikide.
    Tootmismahu langus Ericssonis vähendab eksporti
    Ericssoni tegevusala eksport moodustas möödunud aastal kaupade ekspordist 14,8% ja import 11,9%. Seega avaldaks Ericssoni tegevuse vähenemine otseselt mõju Eesti kaubandusbilansile. Mõju jooksevkontole ei oleks aga nii märkimisväärne kui mõju kogu ekspordile, sest impordi suure osakaalu tõttu on kohaliku lisandväärtuse osa ekspordis väike. Kogu Ericssoni tegevusala lisandväärtuse osakaal Eesti SKPst oli 2014. aastal 0,8%. Koos teiste harude ettevõtetega, mis Ericssoni tootmisahelasse panuse annavad, võis Ericssoni tegevusala mõju Eesti SKP-le jääda ligikaudu 1% juurde.
    Kui majanduse struktuur muutub, on teatav koondamiste hulk vältimatu ja lühikest aega võib see tekitada majanduses lisaprobleeme. Seetõttu tuleks vältida sekkumist, mis koondamiste arvu ennatlikult kasvataks, ning lasta turul toimida.
    Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.