• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nii nad tapsidki riigikapitalismi

    Villu Otsmann

    Riigiettevõtetesse on huvide konflikt sisse programmeeritud, kirjutab vandeadvokaat Villu Otsmann.

    „Kuningad ei oma midagi. Nemad valitsevad. See on hoopis midagi muud,“ selgitab kuulus ärimees raamatus „Väike prints“. Haruldaselt lihtne ja läbinägelik kirjanik Antoine de Saint-Exupery poolt. Riigiäriühingud on olemuslikult huvide konfliktis, mis on nende põhjus ja eesmärk. Kas teha äri ja olla omanik? Või teha poliitikat ja valitseda? Raha või hääled?
    Riigivara seadus ütleb, et riigivara tuleb valitseda eesmärgipäraselt. Erinevalt erasektorist, kus lubatud on kõik, mis pole keelatud, kehtib avalikus sektoris ja avalike vahendite kohta õiguspõhimõte, et lubatud on ainult see mis on lubatud. Seega on avalikus sektoris eesmärgipärasus lausa õiguslikult nõutav, mitte üksnes nutikuse küsimus.
    Eesmärgi küsimus on otsustav muidugi ka sisuliselt. Jim Collins kirjutab raamatus „Valik olla suurepärane“, et eriti edukad juhid ilmutavad oma tegevuses äärmuslikku järjekindlust ja kooskõlalisust eesmärkide ja väärtushoiakutega. Nad on oma püüdlustes absoluutselt järeleandmatud, monomaniakaalsed ja paindumatud. Kas riigiäris on see võimalik ja lubatud?
    Küsimus, kui eesmärgipärane on ja näib riigi äritegevus, jookseb punase niidina läbi kõigist viimasel ajal meedias kajastatud riigiäriga seotud teemadest. Vaadelgem neist kaht, olemuselt justkui täiesti erinevat juhtumit – korruptsioonikahtlus Tallinna Sadamas ja Elroni doteerimine. Arvestagem siinjuures teist olulist avaliku sektori õiguspõhimõtet, milleks on läbipaistvus. See tähendab muuhulgas, et asjad mitte ainult ei pea õiged olema, vaid peavad ka näima õiged. Kas avalikkus teab või mil moel avalikkus näib teadvat, mis on nendele äriühingutele valitsuse määratud eesmärgid? Juristide keeles – mis on nende äriühingute ratio legis või milline see näib olevat?
    Mis eesmärk on riigil sadamaga?
    Tallinna Sadama kodulehel on kirjas, et ettevõtte visioon on anda mereäärsele ruumile suurim võimalik väärtus. Ma ei tea, kas see kajastub ka mõnes valitsemisaktis, kuid mulle tundub hoopis, et Tallinna Sadam näib „tänu“ oma pikaajalisele nõukogu esimehe kohtuasjale märksa rohkem olevat tegutsenud spordi toetamise ja mingite toimingupiirangutega. Tõepoolest, spordifänne ja hääli on ilmselt märksa rohkem kui meretranspordi omasid. Kuidas võib see olla mõjutanud tänaseks vahistatud endiste juhatuse liikmete hoiakuid?
    Siim Kallas avaldas hiljuti arvamust, et riigi äriühingud on paratamatult soodus pinnas korruptsioonile ja aeg on küps suurte riiklike ettevõtete erastamiseks. Esimese poolega tuleb nõustuda. Samas olen advokaadina erasektoris aidanud lahendada mitmeid korruptsioonijuhtumeid, sh juhtide tasemel. Üldiselt järgneb ausate edutamine, uued inimesed, järelevalve tõhustamine ja äri läheb edasi. Pole ette tulnud, et ettevõte oleks kohe seepärast müüki paisatud. Müüakse ikka siis, kui äril eesmärk otsa saab.
    Mis liiki eesmärk siis Tallinna Sadamaga riigil on? Omaniku esindusisik on eelkõige nõukogu esimees. Tallinna Sadamas on selleks olnud poliitik. Sellest võiks järeldada, et eesmärk on valitsemine ja poliitika. Sel juhul oleks justkui kooskõlas seaduse mõttega, et ka vastutus peaks langema valitsusele ja olema poliitiline, nagu on viidanud Allar Tankler. See võiks viia otsusteni, et tegelikult oleks paremas kooskõlas seadusest tuleneva eesmärgipärasuse nõudega, kui eesmärk selgemalt välja öelda, ja see siis determineerib nõukogu ülesanded ja koosseisu.
    Elroni toetamine
    Kui Tallinna Sadam on juba ajalooliselt välja kujunenud riigi kapital, siis Elronis käib praegu intensiivne kapitaliseerimine, mida järgnevate aastakümnete jooksul tuleb hakata valitsema. Elron soetab toetuste abiga uut veeremit ning lisaks saab riigi toetust igapäevaseks opereerimiseks.
    Kodulehelt leiame, et Elron pakub Eesti tingimustele vastavat innovatiivset, kiiret, mugavat, turvalist ja keskkonnasõbralikku ühistransporditeenust, mis on hea valik maanteetranspordi (auto või bussi) asemel. Siit nähtub sõnaselge konkureerimine bussitranspordiga ning arusaadav on bussifirmade meedias kajastunud ärevus. Samas, transpordi arengukava 2014-2020 sellist bussidega konkureerimise eesmärki ette ei näe, vaid sätestab eesmärgina ainult autokasutuse vähendamise ja teenuse pakkumise aegruumis, kus see bussidega ei ole võimalik. Ka Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt võib riik toetada ainult seda väliskulude osa, mille vältimist võrreldava transpordiga ei ole võimalik saavutada
    Lisaks peab Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt abi jaoks riik tegema alternatiivsete transpordivõimaluste võrdleva, läbipaistva, põhjendatud ja koguseid välja toova kulude analüüsi ning tehtud arvutused ja metoodika peab olema avalik. Lihtsamalt öeldes peab asi olema nähtavalt tõendatud. Juba viidatud raamatus nimetab Jim Collins teiseks edukuse võtmeks empiirilise loovuse, mis tähendab toetumist otsestele vaatlustele, praktilistele eksperimentidele ja vahetutele käegakatsutavatele tõenditele. Ilma selliseid tõendeid nägemata võib tunduda, et omaniku rahalised huvid võivad seekord prevaleerida valitsemise ning transpordi- ning toetuspoliitika eesmärkide üle.
    Tagajärjeks on turumoonutused ja bussifirmade ebakindlus. Tegelikult oleks eesmärgipärane mõõta Elroni tegevust autostumise vähendamise vastu ja vajadusel lisada või kombineerida siia täiendavaid meetmeid (toetusskeemi sõltuvus autokasutusest, auto- või teemaks vms.). Ilmselt ei ole Tallinna lähiliinide puhul kahtlust, et Elron on oma tegevuses eesmärgipärane ning puudub ka konkureeriv erasektor. Kaugliinide asjus ma nii kindel ei oskaks olla. Kuid kes selle eest Eesti riigis hoolitseb, et eesmärgistus oleks õige, olgu äriühingul endal või tema riigipoolsel toetamisel, ilma et see keegi oleks huvide konfliktis?
    Eeltoodud kaasused ja seadusest tulenev eesmärgipärasuse nõue üldjoontes kinnitavad meedias juba intensiivselt viidatud mõne aasta tagust Erkki Raasukese juhtimisel tehtud järeldusi omaniku ootuste parema sõnastamise kohta. Nõustun temaga ka selles, et minister kipub praegu valdusfirma asutamisega alustama valest otsast. Julgen olla siin veel kriitilisem, lootes, et see viib põhjendatuma otsuseni. Arvan, et juriidiliste abstraktsioonide arv on läbipaistvusega pöörvõrdelises suhtes ning tekitab vajadusi üha uute järelevalveabinõude järele. See võib, kuid ei pruugi olla vajalik. Valdusfirma tegemine valdusfirma tegemise pärast viib tegeliku äri lihtsalt omaniku pilgu ja hääle eest kaugemale ja muud midagi. Siis on ehk tõesti mõttekam juba erastama asuda.
    Lõpetan „Väikese printsi“ motoga: tähed pole kõikidele inimestele ühed ja samad. Neile, kes neid märkavad, on tähed teejuhiks. Teistele on need lihtsalt tulukesed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Raadiohommikus: veresaun börsidel, restoraniäri eluspüsimine ja nõuanded ettevõtjale
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.