Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peaministril ei ole visiooni

    Vabaerakonna juht Andres Herkel.Foto: Raul Mee

    Peaminister Taavi Rõivasel ega valitsusel ei ole visiooni, et kaugeleulatuvaid plaane ellu viia, leiab Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

    Mis tahes kaugeleulatuvaid plaane saab ellu viia siis, kui juhtimine toimib. Teisisõnu algab kõik valitsusest ja peaministrist.
    Põhiseaduse järgi moodustab peaministrikandidaat valitsuse ning muudatusi valitsuse koosseisus teeb Eesti president üksnes peaministri ettepanekul. Ka riigikogult saadud volitus valitsuse moodustamiseks jätab peaministrile vabad käed, keda ta valitsuskabinetti kutsub.
    Tegus valitsus sünnib siis, kui peaministril on visioon ning tal on meeskond, kellega visioon ellu viia. Praegu on üle äärte kasvanud parteipoliitika viinud meid olukorrani, kus vaatamata põhiseaduses sätestatule saab peaminister ministrid koalitsioonikaaslaste antud kaasavarana – pole tähtis, kas see talle meeldib või ei.
    Aktiivne Ossinovski
    Kui keegi ministritest on praegust kabinetti aktiivselt mehitanud, siis on see Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, mitte peaminister Taavi Rõivas. Visiooni asemel on peaministril koalitsioonilepe, mis koosneb erakondade valimislubadustest ning üsna süsteemitult kokku seatud katteallikaist, millega neid lubadusi täidetakse.
    Kui valitsus tahab visiooni viia ellu mõtestatult, siis tuleb alustada valitsusest endast. Üle äärte kasvanud parteipoliitika peab selle võrra taanduma, et peaministril oleks taas võimalus oma kabinetti ise moodustada, vajadusel teiste erakondade valikuid vetostades ning vahetades halvasti toime tulevad ministrid välja.
    Teiseks peab koalitsioonilepe muutuma praegusest lubaduskuhjatisest sisuliseks reformipaketiks või juhtlõngaks, mille järgi ka reaalselt tegutsetakse, mitte ei analüüsita ja kaaluta lõputult. Halvemal juhul tulevad reformid siis, kui enam teistmoodi ei saa, aga paremal juhul võtavad poliitikud end kokku, teevad plaani ja viivad selle ellu.
    Skandaal sundis tegutsema
    Erkki Raasuke juhtis Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi puhul tähelepanu sellele, et midagi sarnast toimus riigiettevõtete juhtimisega Soomes. Kõik nägid, et süsteem ei toimi, poliitiline mõju on liiga suur. Analüüsid selle kohta, mida ja kuidas muuta, olid olemas – nagu meilgi. Midagi aga ei muutunud enne, kui skandaalid sundisid.
    Mõistlik poliitika käib ajast ees ning reageerib hädadele enne, kui skandaalid sunnivad. Seevastu valitsuse praeguse juhtimismudeli korral on suur oht, et isegi väga pika habemega haldusreform takerdub taaskord erimeelsustesse.
    Vabaerakond on uue poliitikahooaja alguseks sõnastanud 12 teesi, millele valitsus peaks keskenduma.
    Riigihalduses tuleb teha seda, mida lubati – valitsussektori töökohtade arv peab vähenema kooskõlas tööealise elanikkonna vähenemisega. Teisiti ei ole Eesti jätkusuutlik. Haldusterritoriaalne reform tuleb lõpuks ära teha, aga nii, et omavalitsuste otsustuspädevus kasvab ja parteilisi ülalt-alla mõjuhoobasid jääb vähemaks. Kui Eesti on klassikalise kahetasandilise omavalitsuse jaoks liiga väike, siis tuleb tagada nn pooleteise-tasandiline mudel, kus osa pädevusi läheb omavalitsusliidule või maakondlikule esinduskogule. See toob kaasa suurema koostööhuvi ja vähendab parteikeskselt juhitud otsuseid.
    Erakondade riikliku rahastamise vähendamine on jätkuvalt aktuaalne. Küsimus on eeskätt halvas eeskujus, mida riigierakonnad annavad sellise laristamisega ühiskonnale. Sellega kooskõlas on mõistlik vähendada ka ahvatlusi ehk piirata lubatud reklaamimahtusid.
    Riigifirmade reform
    Demokraatiapaketi juurde peab kuuluma ka riigiettevõtete juhtimise reform ja nõukogude depolitiseerimine. On uskumatu, et kuni siiani pole ministrid riigiettevõtete nõukogude liikmetele esitanud sisulisi sobivuskriteeriume, selle asemel on nõustutud erakondade tagatubadest tulnud kandidaatidega.
    Teravalt esile tõusnud põllumajandus pole üksnes küsimus ebavõrdsetest toetustest muu Euroopaga võrreldes või suured äpardused seakatkuga võitlemisel. Pikaajalisi huve silmas pidades on maaelu säilimine meie julgeolekuküsimus. Sellest lähtudes tuleb investeeringutoetustega nii ümber käia, et ka väiketootjad saaksid sellest osa. Vastasel juhul tekib tootmise liiga suur koondumine.
    Kui me suudame tulumaksuküsimuses vabastada Reformierakonna püha lehma, siis avab see tee ka laiemale maksudebatile. Me peame ausalt kõnelema kapitalimaksude vajalikkusest, et leida samas teid tööjõu maksukoormuse vähendamiseks. Olemasolevatesse dogmadesse klammerdudes pole võimalik neid probleeme lahendada.
    Madalapalgalisi tuleb aidata eeskätt maksuvaba miinimumi tõusuga, mitte keerulise ja haldusbürokraatiat kasvatava tagasimaksesüsteemiga. Selle katteks mõeldud üksikisiku tulumaksu määra 4-protsendiline tõus paneks küll suurema solidaarsusvastutuse kõrgepalgalisele vähemusele (sh poliitikutele), kuid maandaks ilmselt tükiks ajaks astmelise tulumaksu mõtte.
    Teaduse perspektiiv
    Lõpuks on üks olulisi tulevikuvaldkondi teadus. Kontrollimise ja sealt edasi kontrollijate kontrollimise tuhinas on kasvanud bürokraatia. Seepärast oleme seisukohal, et pendel on liikunud liiga kaugele projektipõhisuse suunas ning nüüd tuleks mõelda baasrahastuse tõstmisele.
    Nn Gunnar Oki raporti puhul tuleb teha reservatsioone just rahvusteaduste ja eesti keele edendamise kasuks. Eesti on avatud maailma osa koos kõigi seal valitsevate muredega. Elu läheb edasi, inimesed rändavad – tullakse ja minnakse, kõneldakse erinevaid keeli. Tulevikku vaadates on oluline, et kõigi nende protsesside puhul säilitaks eesti keel oma positsiooni – seda nii riikliku asjaajamise, hariduse ja kultuuri kui ka suures osas teaduse keelena.
    Mida aeg edasi, seda kesksem on meie valitsuse jaoks välispoliitika. Euroopa probleemid on ka meie probleemid ning julgeolekuohtusid ei tohi alahinnata. Sellepärast on eriti oluline riigijuhtide usaldusväärsus rahva silmis. Kõiki samme seoses Vene ohuga, võla- või pagulaskriisiga tuleb selgitada nii, et tegemist oleks tasakaaluka arvamusvahetusega.
    Selline dialoog, nagu ka mis tahes oluliste reformide selgitamine, peab looma usaldust ja saab põhineda üksnes usaldusel.
    Äripäev palus kõikidel parlamendierakondadel esitada oma visioon Eesti riigi äriplaanist.
    Äriplaan 2016
    Äripäeva esinduslikem konverents Äriplaan toimub 30. septembril ning sellel esinevad mitmed mõjukad ettevõtete omanikud, teiste seas VKG suuromanik Priit Piilmann, Põldma Kaubanduse omanik Heinar Põldma, Sangari omanik Jüri Kraft, Chemi-Pharmi omanik Ruth Oltjer, puidutööstur Margus Kohava, kinnisvaraettevõtja Jaanus Otsa, suurettevõtja Jüri Mõis ning Cityconi osanik ja juht Marcel Kokkeel.
    Äriplaanile registreeruda saab siin.
    Äriplaani konverentsi toetavad Danske Bank, Eesti Telekom ja Krediidiinfo.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Leedu külmkapitootja otsustas börsilt lahkuda
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.