• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haridusraha põleb katlamajas

    Audentese erakooli nõukogu esimees Heldur Meerits.Foto: Andras Kralla

    Kuniks haridusraha kulub pooltühjade koolide kütmiseks ja pooltühjade klasside õpetajate palgaks, peaks haridusministeerium suhtuma kogukonnakoolidesse kui võimalusse, mitte probleemi, leiab Audentese erakooli nõukogu esimees Heldur Meerits.

    Vanade asjade meenutamine on mõnikord tüütu, ent sellegipoolest õpetlik. Kui Eesti elanik tahtis 30 aasta eest autot soetada, siis realist sai arvestada kolme variandiga: Zaporožets, Moskvitš või Žiguli. Koos vabadusega avardusid ka autoostja võimalused – korraga oli valida lausa kümnete markide vahel. Kuigi marksistide meelest oli see ühiskonna ressursside raiskamine, ei varisenud siiski taevas kokku.
    Midagi sarnast toimub praegu ka üldhariduses. Järjest on asutatud uusi sõltumatuid koole, ja õpilastele ning lapsevanematele see meeldib. Pole ka ime, sest loodavad koolid pakuvad uusi haridusvõimalusi. Lihtsameelsele vaatlejale võib tunduda, et kui ühes koolis õpitakse süvendatult saksa keelt ja teises keemiat, siis ongi mitmekesisus olemas. Palja silmaga võib näha kristlike ja Waldorfi koolide eripära. Aga ka siis, kui sõltumatu kooli lipukiri on humanism õpiprotsessis, on see praeguses koolisüsteemis märkimisväärne. Kui selline eesmärk teostub, siis saadakse ka vanemate ja laste tunnustus.
    Haridusraha kaob
    Haridusministeerium on aga muutustest segaduses. Laste arv väheneb ning inimesed koonduvad linnadesse. Koolivõrk ei taha aga kuidagi muutustega kohaneda. OECD andmetel kulutab Eesti üldharidusele üsna palju. Samas napib raha isegi õpetajate palgatõusuks. Kuhu raha siis kaob? Vastus on lihtne: haridusraha põleb pooltühjade koolide katlamajades ning kulub pooltühjade klasside õpetajatele. Pole siis ime, et sõltumatud koolid mõjuvad ärritavalt. Oma propagandas kasutab ministeerium nii pooltõdesid kui ka lausa valet.
    Tegelikult peaks haridusministeerium sõltumatute kogukonnakoolide tekkimise pärast rõõmustama, sest hariduse kvaliteet paraneb ning koolipidaja toetus ja vanemate õppemaks toovad haridusse oluliselt lisaraha. Kahjuks ei mahu see aga Excelisse ega eelarvenumbritesse. Pigem eelistatakse uusi koole rahaliselt ahistada ja õpilasi tagasi munitsipaal- ja riigikoolidesse suruda.
    Erakool kui võimalus
    Kevadisel kohtumisel sõltumatute kogukonnakoolide esindajatega ütles Jürgen Ligi: „Ma olen küll liberaal, aga....“ Tegemist on siis pigem salongiliberalismiga. Kena on arutleda, aga kui liberaalseid põhimõtteid peab ka elus endas rakendama, siis on ees ootamatult paks kivisein.
    Sõltumatud koolid ei ole meie üldhariduses probleem, vaid tohutu võimalus. Probleemid on hoopis laste arvu vähenemine ning koolivõrgu jäikus. Oleks arukas „enne teeme, siis mõtleme“ rapsimisest loobuda. Vajame lahendust põhiprobleemile – kuidas optimeerida koolivõrku. Seni ei tohiks üldhariduskoolide rahastamise põhimõtteid lihtsalt igaks juhuks muuta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.