Artikkel
Jaga lugu:
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis jääb Arengufondist järele?

Toomas KivimägiFoto: Erik Prozes

Arengufond pole oma tegevustes enam unikaalne – ning vaevalt olekski see võimalik, kirjutab majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi (Reformierakond).

Arengufondis (AF) on tööl sümpaatsed, haritud ja intelligentsed inimesed. Probleem pole mitte neis, vaid tegevuste dubleerimises ja AFi fookuse hajumises. Ent kas riigi visiooni ja riigi tulevikustsenaariumide väljatöötamine ongi realistlik ülesanne ühele fondile?
Arengufondi riskiinvesteeringute asjus on otsus üksmeelne: see tegevus lõpetatakse. Raha on paigutatud 22 ettevõttesse, põhiliselt tütarettevõtte SmartCap kaudu. Osast investeeringutest on edukalt väljutud (4), osa investeeringuid (4) maha kantud, alles on osalus 14 ettevõttes. Jääb küsimus, kes tegeleb edaspidi riigiosaluse juhtimisega neis ettevõtetes, kus osalus säilib. Eesmärgiks võetud juhtimise (mitte osaluste) erastamine. 
Erastamise mured
Olen selle plaani osas skeptiline, sest olen kuulnud optsioonidest kellegi kasuks erastamise korral. Osalt seetõttu, aga ka muudel põhjustel pooldan selle portfelli haldamise üleandmist KredExile. KredEx on professionaalse juhtkonnaga ning pikaajalise kogemusega riigistruktuur, mis juba tegeleb sarnaste asjadega.
Portfelli juhtimise erastamist ei poolda ma ka põhjusel, et varem või hiljem peaks riik oma osalused neis ettevõtetes müüma, ning kui juhtimise erastavad asjaga seotud isikud, siis on tõenäoliselt tehingu tulemuseks kaanelugu Äripäevas – ning mitte positiivses valguses.
Startup Estonial on ette näidata rida positiivseid lugusid, kuid selle tegevus on seni mõttetult lõhestatud EASi ja AFi vahel. See „abielulahutus“, mis kaks aastat tagasi aset leidis, tuleks tühistada ja pooled taas liita – EASi alla. Veelgi enam: ka siin on erasektor ja avalik-õiguslikud ülikoolid juba tubli tüki enda kanda võtnud.
Kuid mis siis järele jääb?
Seire ja arengukavad, ent siin on AF täitnud suuresti täitevvõimu rolli (samas igati hästi – näiteks tugev energimajanduse kompetents). AF peaks ja oleks pidanud tegelema riigi strateegiliste eesmärkide, visiooni ja arengustsenaariumide väljatöötamisega, ent viimasel ajal on sellega tegeletud minimaalselt. Ja kas seda olekski mõistlik oodata ühelt fondilt? Pole võimalik, et AF suudaks praegusel kujul enda alla koondada kompetentsi, mis tegeleks strateegiliste arengukavade ja seirega kõigis olulistes valdkondades.
Jaga lugu:
Seotud lood

Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Warren Buffett ostis naftafirma aktsiaid juurde
Warren Buffetti Berkshire Hathaway ostis veel peaaegu 800 000 Occidental Petroleumi aktsiat. See on Buffetti firma poolt juba teine Occidentali ostuteade vähem kui nädala jooksul, vahendab Reuters.
Warren Buffetti Berkshire Hathaway ostis veel peaaegu 800 000 Occidental Petroleumi aktsiat. See on Buffetti firma poolt juba teine Occidentali ostuteade vähem kui nädala jooksul, vahendab Reuters.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.