Serveripargid Ida-Virumaale

Kas näha Ida-Virumaad edu­lugude või suurte probleemide maakonnana, sõltub vaatajast.

Riik koos EASi ja Ida-Virumaa Tööstusalade Arendusega tegeleb aktiivselt piirkonda uute tööandjate meelitamisega. Valitsuskabinetis on juba arutlusel suurettevõtjate olukorda leevendavad meetmed nagu keskkonnatasude ajutine ajatamine ning elektrihindade diferentseerimine suurtarbijatele, mis kaitseks olemasolevat tööstust ja soodustaks uute investeeringute teket.

Maakonnas on olemas sobilik keskkond tootmistegevuse laiendamiseks. Narvas ja Jõhvis on vajalik taristu tööstusparkides välja ehitatud.

Seoses koondamistega suurettevõtetes on vabanemas kvalifitseeritud tööjõudu. Riigil on töötukassa kaudu võimalus ja võimekus inimesi ümber koolitada vastavalt ettevõtete vajadustele.

Ida-Viru tugevaks eeliseks on ka siinsed elektritootmisvõimsused. Suure voolutarbega tööstused on võimalik ehitada kas elektrijaamaga samale või siis kõrval krundile jättes niiviisi põhivõrgu koormamata ning vähendades investeeringu kulusid.

Üheks selliseks võimalikuks suurtarbijaks oleks serveripargid, mida siia regiooni on ehitatud mitmeid. Kuna me ei ole suutnud pakkuda piisavalt häid tingimusi, oleme vastavad investeeringud kaotanud oma lähinaabritele.

Soome või Taani ehitatavate serveriparkide näitel on võimalik öelda, et ainuüksi ehituse faas tähendab minimaalselt 300 täiendavat töökohta rohkem kui aastaks. Valmis serveripark annaks tööd ligi 100 keskmisest kõrgema palgaga kõrge kvalifikatsiooniga inimesele. Lisaks annaks suuremahuline energiatarbimine pidevat tööd 230 töötajale.

Vähendades energiaintensiivse tööstuse taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi, suurendame oluliselt oma võimalusi sääraste investeeringute saamiseks.

Samas ei saa tähelepanuta jätta, et Ida-Viru ettevõtlusaktiivsus on Eesti üks madalamaid, samuti on siin elaniku kohta vähem väikeettevõtteid kui mujal Eestis.

Majandusstruktuuri mitmekesistamist silmas pidades on EASi meetmed suunatud just väikse ja keskmise ettevõtluse toetamiseks ning seda just äärealadel. Näiteks starditoetus, 15 000 eurot, mis on suunatud töökohtade loomisele väljaspool Tallinna või Tartut. Selle toetuse saab kombineerida KredExi stardilaenuga, 100 000 eurot, et anda ettevõttele kiirem hoog sisse.