Me armastame riigiabi
Eestis kasvab armastus riigiabi vastu isegi juhul, kui ta on keelatud või ebaterve, kirjutab Äripäeva toimetaja Harry Tuul.
Alles see oli, kui keelatud riigiabi tähendas Eesti rahvusliku lennufirma pankrotti. Euroopa Komisjon otsustas mullu novembris, et firma on rikkunud riigiabi reegleid ning peab riigile tagasi maksma 85 miljonit eurot. Niigi vaevu ots otsaga kokku tulnud firmal polnud raha kusagilt võtta ning tegevus tuli peatada.
Selle asemel, et riigi sekkumist piirata, loodi aga ühe uue riigifirma asemel koguni kaks ning neisse paigutati veel lisaks üle 72 miljoni euro. Aktsiaselts Nordic Aviation Group kõrvale, mis justkui tegeleb eestlaste lennutamisega Euroopasse, loodi ka osaühing Transpordi Varahaldus, mille omandusse lähevad riigile kuuluvad transpordivahendid.
Täna selgus, et ka sisuliselt monopolistaatust nautiv Eesti Post on rikkunud riigiabi reegleid. Euroopa Komisjon jõudis riigiabi uurides järeldusele, et 2012. aastal ületas riigilt kojukande toetuseks makstud summa mõistliku kasumi määra. Õnneks on trahv suhteliselt väike, Eesti Post maksab seetõttu riigile tagasi ligi 125 000 eurot, mis on umbes kümnendik 2014. aasta kasumist.
Küsimus pole aga ainult juriidiliselt keelatud riigiabis, vaid ka selles, et riik pakub ebatervet konkurentsi. Näiteks rongifirma Elron suudab piletimüügist teenida üksnes kolmandiku oma tuludest ning ülejäänud kaks kolmandikku on abi maksumaksjalt. Sisuliselt solgib riik toiminud ja vaba transporditurgu. Aga mis parata. Armastus riigiabi vastu näib olevat pime.