Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui heaga ei saa, siis saab kvoodiga

    Kristi SaareFoto: Erakogu

    Ei, mehed ei pea hakkama sünnitama. Naisi ei saadeta kaevandustesse. Aga kvoodid aitaksid Eesti ühiskonnal kiiremini edasi liikuda, kirjutab investor Kristi Saare.

    Eesti ühiskond on vana konservatiivse Eesti mehe nägu, kelle meelest naise roll on olla kodus, ilus ja vaikne ja tubli. Kõige kiirem viis ühiskondlike muudatuste kiirendamiseks on sookvootide rakendamine. Ei saa oodata ühiskondlikke muudatusi põhimõttel, et ükskord surevad vanad eest ära.
    Sookvootide rakendamine kipub takerduma emotsionaalsetesse ja demagoogilistesse argumentidesse, justkui hakataks mehi sundima sünnitama ja naised tuleks kaevandusse saata. Kvootide rakendamise idee pole aga sundida kedagi midagi tegema, vaid pigem julgustada tööandjaid ja ühiskonda leidma võimalusi, et rakendada kogu ühiskonna andeid, mitte nagu Eesti puhul kipub olema vaid meessugupoole omasid. Kui inimestel on vabadus teha valikuid ilma välisele survele allumata on tulemuseks stabiilsem ja õnnelikum ühiskond.
    Ebavõrdne ühiskonnakorraldus on pikaajalises perspektiivis kahjulik nii mõlemale soole kui ka riigile üldiselt. Ühelt poolt kaotame väga palju talente, sest naised surutakse ühiskondliku surve tõttu pigem hoolitsejate rolli, kes peavad pere nimel paljust loobuma. Eesti meeste suremuses mängib kindlasti rolli neile langev stressitase, sest neil on ju kohustus peret üleval pidada. Eesti on Euroopas tipus nii palgalõhe puhult kui ka meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahe poolest – kindlasti annaks siin olukorda parandada.
    Siinkohal oleks mõistlik seada riiklik siht ning sõnastada nii avalikule kui erasektorile motiveerivad eesmärgid, mille nimel töötada.
    Sookvoodid võtmeametitele ühiskonnas – vähemalt 33% naisi ärisid ja riiki juhtima
    Praegu on riigijuhtimine statistikat vaadates jätkuvalt väga mehine ala. Näiteks võiks võtta üle meie silmis heaoluriigi Norra kvoodisüsteemi, mis nõuab 40protsendilist ühe soo osakaalu ettevõtete juhtkonnas. Samasugune nõue esindatuse jaoks võiks olla ka riigikogus. Nõude täitmiseks on mitmeid mehhanisme – alustades nn triibulistest nimekirjadest valimistel, kui ka aktiivsest pingutusest, et konkurssidel osaleksid naised – heaks vastunäiteks on parasjagu käivad mees-olümpiakomitee juhi valimised.
    Meedias naised pildile
    Lõpetada 100% meestest koosnevad arvamusküljed ja jutusaated. Kui vaadata alternatiivseid arvamusplatse näiteks arvamusfestival, siis on naised arvamas küll. Kohe, kui liigume suurte päevalehtedeni ning näiteks riigitelevisiooni vestlussaadete juurde, siis on naised kuskile kadunud. Vähemalt riiklikult ei tohiks olla üle mõistuse leida arutelusaadetesse ja poliitilistesse debattidesse vähemalt 1-2 naist, arvamusplatsidele samuti vähemalt kolmandiku. Siinkohal on palju tööd teha arvamustoimetajatel, aga ka ajakirjanike sisulisel tööl on märkimisväärne roll – Eesti vajaks oma #askhermore kampaaniat, mis julgustaks ajakirjanikke naistelt küsima rohkemate asjade kui riiete, laste ja pere-kodu tasakaalu kohta. Kahe asjaliku mehe kohta võiks ju ühe asjaliku naise ka leida?
    Konkreetsed sammud palgalõhe vastu võitlemiseks – aus info ettevõtetelt, mille põhjal muutusi teha
    Eestis eitavad paljud, et palgalõhe on tõeline probleem, see tulenevat kehvast arvutusmetoodikast – see on huvitav argument, sest sarnase arvutusloogikaga on teiste riikide palgalõhe statistiline erinevus teistsugune. Üks lihtsamaid viise erialati palkade korrastamiseks oleks avaliku palgasüsteemi loomine. Isegi kui see pole ettevõtte kaupa avaldatud, siis vähemalt maksuametil on kogu info olemas palkade kohta – miks seda mitte avaldada? Näiteks Suurbritannias rakendub seadus, mis kohustab suurettevõtteid avaldama naiste-meeste palgainfot võrdluses, et töötajatel oleks võimalik võrdsemalt palgaläbirääkimisi pidada – meie digiriigis peaks olema võimalik Excelitest info nädalatega kokku koguda ja avaldada. 
    Muutused ühiskonnas ei toimu iseenesest, need tuleb käivitada. Kui näeme, et meie kõrval asuvad riigid, mida peame endale eeskujuks tegutsevad aktiivselt nii palgalõhe vähendamise kui ka võrdõiguslikkuse parandamise nimel, siis miks ootame meie muutust ilma pingutamata? Kui suudame tekitada vähe võrdsema osakaalu meeste-naiste vahel nii poliitikas kui ka majanduses on lootust pikas perspektiivis ka Eesti riigi jätkusuutlikkuseks.
    Praegu oleme riik, kus negatiivset rändesaldot toetavad lahkuvad noored naised, sest mujal on parem ja neid väärtustatakse rohkem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasia börs lõpetas nädala tõusuga, investorid ootavad pingsalt Föderaalreservi kohtumist
Aasia aktsiad tõusid reedel, kuna loodetakse, et koroonapiirangute leevendamine annab majandusele hoogu. Siiski on investorite ärevus uue nädala ees kõrge, muu hulgas oodatakse Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga otsuseid.
Aasia aktsiad tõusid reedel, kuna loodetakse, et koroonapiirangute leevendamine annab majandusele hoogu. Siiski on investorite ärevus uue nädala ees kõrge, muu hulgas oodatakse Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga otsuseid.
Kui pingutame, veame võidukalt välja
Elavnenud turismisektor näitab, et järsult muutuvas keskkonnas on kiired otsused kohanemiseks vajalikud, samas tormakaid järeldusi muutuste kohta teha ei tohiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elavnenud turismisektor näitab, et järsult muutuvas keskkonnas on kiired otsused kohanemiseks vajalikud, samas tormakaid järeldusi muutuste kohta teha ei tohiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
ExxonMobil plaanib osta kuni 50 miljardit aktsiat tagasi
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Viking Line müüb laeva: see võis põhjustada ka Eesti lipu alt lahkumise
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.

Olulisemad lood

Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.