- OMX Baltic0,00%299,53
- OMX Riga0,27%890,79
- OMX Tallinn−0,11%2 061,27
- OMX Vilnius−0,1%1 206,33
- S&P 5000,54%6 297,36
- DOW 300,52%44 484,49
- Nasdaq 0,75%20 885,65
- FTSE 1000,52%8 972,64
- Nikkei 225−0,2%39 820,87
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,6
- OMX Baltic0,00%299,53
- OMX Riga0,27%890,79
- OMX Tallinn−0,11%2 061,27
- OMX Vilnius−0,1%1 206,33
- S&P 5000,54%6 297,36
- DOW 300,52%44 484,49
- Nasdaq 0,75%20 885,65
- FTSE 1000,52%8 972,64
- Nikkei 225−0,2%39 820,87
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valesüüdistusega kütteõli
Äripäevas 3. juunil avaldatud artiklis „Kütusesegajad sandistavad automootoreid“ esitatud järeldused ei kajasta kaugeltki kütuseturu tegelikke probleeme, kirjutab United Oili esindaja Kristjan Olei.
Artikkel sisaldab valeinfot, millega püütakse raske kütteõli tootmist ja müümist näidata seadusevastase tegevusena ja ka maksupettusena.
Näide, mille järgi läks auto mootor rikki ebakvaliteetse kütuse tõttu, ei ole kuidagi seotud raske kütteõliga. Kuna Äripäev polnud huvi tundnud mootori rikkunud kütuse tegeliku päritolu ja omaduste kohta, tellis United Oil akrediteeritud laborist samast mootori rikkunud kütusest proovi võtmise.
Labor tuvastas, et tegemist oli hoopis diislikütusega, mis sisaldas erimärgistatud kütuse markereid. Seega, Veho autoteeninduse juhtumis rikkus automootori erimärgistatud diislikütus, millest oli happe abil värvaine eemaldatud. Sestap ei puutu raske kütteõli siin kuidagi asjasse, ehkki on konstrueeritud otsene süüdistus just raske kütteõli vastu.
Nimetu tankla
Äripäeva artiklist selgus, et remondiettevõttele esitati kütuse ostutšekid, mis tõendavad, et kütus on ostetud Eesti Õliühingu liikmeks olevast, suure kütusefirma tanklast Raplamaal. Miks pole Äripäev tahtnud happega pestud diislikütust müünud tankla nime avaldada? Sellise kütuse müügi ja turule jõudmise tõkestamisega peaks tõsiselt tegelema maksu- ja tolliamet. Mingil põhjusel on aga ametliku järelevalve alla kuuluv erimärgistatud kütus jõudnud müüki suure keti tanklasse.
Artiklis on ekslik väide, justkui tohiks rasket kütteõli müüa ainult ahjukütteks. Tegelikult tohib keskkonnanõuetele vastavat rasket kütteõli müüa ka laeva-, rongi- ja suurte tööstuslike masinate kütuseks.
Raske kütteõli ei sobi oma omadustelt aga tava diiselmootori kütuseks, kuigi maksuamet lubaks seda diislikütuse aktsiisiga maksustades.
Tegelikud mured jäävad varju
Nii maksuamet kui ka õliliit teavad, et raske kütteõli ahju- või laevakütusena kasutamine on seadustega kooskõlas.
Probleem on aga madala väävlisisaldusega raske kütteõli segamine diislikütusesse ja saadud segu täiendavaid makse tasumata diislikütusena müümine.
Selline segu ohustab ka auto mootorit. Tähelepanelik tasub olla, kui auto heitgaasid muutuvad suitsusemaks ja haisevad ebameeldivalt ühe tankla kütusega, aga teise omaga mitte.Kahetsusväärne on, et igati seadusliku ja nõuetekohase raske kütteõli arvele püütakse kirjutada ka kõikvõimalikud kütustega seotud seaduserikkumised, laimates sealjuures peamiselt United Oili. Nii aga varjatakse kütuseturu tegelikke probleeme ja nende tekitajaid.
Kütuseturu reguleerimine ja korrastamine venib ka seetõttu, et seadust rakendavate ametnike teadmised kütuste tehnilistest näitajatest ei vasta vajalikule tasemele. Kindlasti on vaja tõsta ametnike pädevust ja lisada rakendusaktid seadusele.
Autor: Kristjan Olei
Enimloetud
1
2
4
Margus Linnamäe: “Vastab tõele.”
Viimased uudised
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Margus Linnamäe: “Vastab tõele.”
Podcastid
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele