• Jaga lugu:

    Saaremaa sild tuleb pärast oravaid

    OravFoto: Panthermedia

    Saaremaa silda tuleks rahastada ELi rahaga, Tallinna Sadama tellitud praamide mahamüümise ja riigilaenuga, kirjutab ettevõtja ja majandusteaduste dotsent Endel Oja.

    Juhtimisteaduste professor, praeguseks juba manalamees Raoul Üksvärav tavatses öelda: „Parem teha õigeid asju valesti kui valesid asju õigesti.“ See kehtib täies mahus kogu senise tegevuse kohta mandri ja Saaremaa vahelise ühenduse korraldamisel. Selle asemel, et näidata üles pikaajalist strateegilist mõtlemist, on senised valitsused lihvinud vana, oma aja ära elanud lahendust.
    Eeltöö tehtud
    Samal ajal on valdav osa Saaremaa silla ehitamiseks vajalikust analüütilisest ja eelprojekteerimistööst tehtud. WSP Finland Oy koostatud kava pakub Suure väina ületamiseks püsiühenduse rajamist, mille parim lahendusvariant on konsoolsild praegusel parvlaeva liikumise trassil. Kava rakendusplaani kohaselt kestaks silla ehitusperiood neli aastat. Sillaületustasu kogutakse 20 aasta jooksul, mille suurus jääks praeguste praamiületustasude suurusjärku. Selle perioodi lõppedes oleks silla ületamine tasuta.
    Ületusaeg oleks veidi üle kümne minuti ja silla ületustasu maksmise protseduur ei tohiks võtta aega üle ühe minuti. Silla maksumus jääb vahemikku 320–350 miljonit eurot. Silla ehitamise finantseerimiseks saaks 15% ulatuses kasutada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Teine rahaline allikas on nelja tellitud praami müük. Rahastamise põhiallikas on aga 20 aastaks võetav riigilaen.
    Tasuv ja riskivaba
    Seega on infrastruktuurse kinnisvara kohta tegemist hea tasuvusega ja äriliselt praktiliselt riskivaba projektiga. Koos Virtsu-Kuivastu sillaga tuleb ehitada sild ka Muhumaa ja Saaremaa vahele, lõpetades sellega ühtlasi seni kasutusel oleva Muhu tammi ekspluateerimise koos sellega kaasnevate probleemidega ümbritseva vesistu atrofeerumisega seoses.
    On aeg tulla 19. sajandist 21. sajandisse ja tõdeda, et lahendused, mis loodi Vene tsaaririigi tingimustes, ei vii meid enam edasi. On tõenäoline, et Saaremaa püsiühendus võetakse töösse, kui valitsusse ei kuulu enam Reformierakond, kes on seni olnud vastu riigile oluliste objektide rajamiseks laenu võtmisele. Põhjuse võib sõnastada professor Ülo Vooglaiu mõttega: „Popsi mentaliteet on peamiseks põhjuseks, miks ei seata suuri eesmärke.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.