Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Argpüks, tule välja!
Valetamise kõrval on ise peitu pugemine ja kolleegide-kaasvõitlejate ette lükkamine kõige suurem PR-fopaa, mida mäletatakse veel kaua, leiab Mari Mets.Foto: Andras Kralla
Raskuste tekkimisel pea liiva alla peitmine ja avalikkuse eiramine on argpükslik käitumine, mille etalon on pankrotistunud idufirma Cliftoni juht Jeffrey Peter Wright.
Eesti tippinvestoritelt ja välismaistelt fondidelt ligi 4 miljonit eurot kaasanud kõrgtehnoloogia idul
sai tegevuse jätkamiseks raha otsa. 17. mail esitas ettevõte Tartu maakohtule pankrotiavalduse.
Kas Cliftoni tegevjuht tõesti lootis, et saab õhtuhämaruses pankrotiavalduse vaikselt kohtumaja ukse alt sisse lükata, nii et keegi tähele ei pane ja äriplaani luhtaminekut kusagil avalikult tunnistama ei pea?
Valetamise kõrval on ise peitu pugemine ja kolleegide-kaasvõitlejate ette lükkamine kõige suurem PR-fopaa, mida mäletatakse veel kaua. Ja et seda teeb veel ettevõtte juht!
Äriplaani untsuminek ja raha otsa saamine on iduettevõtluse igapäeva paratamatus, kõik äriideed ei saagi 100% õnnestuda. Äripäev ei heida Wrightile ette seda, et tal ei õnnestunud rohkem hädavajalikke investeeringuid kaasata või jõuda kriitilise ajaga toimiva tooteni valdkonnas, milles vajalikud investeeringud jäävad Eestile kättesaamatuks. Halva maigu jätab see, et Wright ise sellest sõnagi ei iitsata, kui ajakirjandus küsib, kuidas on kasutatud lahkete investorite raha ning Tartu teaduspargi tuge.
See, et ettevõtte ainsa juhatuse liikme kontaktid on varjatud ja talle pole võimalik isegi e-kirju saata, on märk halvast kommunikatsioonist, ebapõhjamaisest läbipaistmatust äri ajamisest. Sellisele stiilile pole Eesti ärimaastikul kohta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.