Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nägemata heitlus

    Viljar VeebelFoto: Erakogu

    Oleks olnud oluliselt inspireerivam näha Kersti Kaljulaidi ja Jüri Luike omavahel riigikogus mõõtu võtmas, paraku jäi seekord saadikute alalhoiuinstinkt peale, kirjutab riigiteaduste õppejõud Viljar Veebel.

    Viimaks sai president ikkagi ametisse hääletatud, kuigi demokraatlikeks valimisteks on vähemalt viimast vooru palju nimetada: ühe kandidaadiga valimised on sama palju valimised nagu ühe võistkonnaga spordi tegemine on võistlemine: ainus mure on jõuda finišisse.
    Loodetavasti ei saa esimeses ja teises voorus aktiivselt heitlejatest nüüd heitunud töötud, kes end ühiskonnale mittevajalike kaotajatena tunnevad. Kaotajaks jäämises ei saa keegi neist siiski teisi süüdistada: kes neil käskis ilma stsenaristi suunamiseta omaalgatuslikult ja härra Siim Kallase vedamisel stardist jooksma pista, ise veel teadmatagi, milles need kvaliteedid on, milles võistlema asutakse. Presidendi valijad/tegijad hoidusid nimelt hoolsasti defineerimast, milles tulevase riigipea peamised kvaliteedid (näiteks välispoliitiline võimekus) väljenduvad, jättes endale sellega võimaluse otsustada soovi korral sümpaatse ja vajadusel poliitiliselt otstarbeka kandidaadi poolt.
    Vajalik kogemus välismaalt
    Üks on siiski üha selgem, et presidendiks vajalik talent/ekspert on keegi, kes pole parasjagu Eestis, sest kõik tõeliselt edukad ja arukad eestlased töötavad ju välismaal ja kui keegi on kampaania alguses kodumaal jõude, siis on see selge märk, et ta on kaotaja ja ei sobi presidendiks. Kindlasti ei tohi tulevane president end ka ise välja pakkuda, vaid peab väärikalt ootama, kui vanematekogu delegatsioon talle vastava palve esitab. Tulevane president peab olema ka nn uhkuseasi: taibukas, tuntud, välimuselt kena, nii et lätlased kadedalt õhkaks, et oleks neil ometigi nii kaunis ja tark president ühekorraga. Nähtavasti on selles alateadlikus soovis terve ports talupojageene, mis 100 aastat tagasi rääkivast trakeeni tõugu hobusest unistasid.
    Mõneti ehmatav oli vast see, kuidas eilsed kangelased ja rahva ainsad lootuskiired üksteise järel kalgilt üle parda heideti ja unustati ning kohe uut ja taas ainsat sobivat kangelast tutvustati. Kui valimiste kord jääb samaks (ja miks see peaks muutuma), siis järgmisel korral vast enam tõsiseid presidendiralli pidajaid ei ole ja pigem hoitakse kandideerimist grillimise hirmus niikaua salajas kui võimalik, vast ainult Mart Helme ja Kristiina Ojuland on valmis varakevadist starti tegema (kuigi peaksid ehk esmalt hoopis endale välismaise mitteparteilise töökoha hankima).
    Vaatemäng
    Rahvas siiski oma oodatud vaatemängu sai: seitsmekäigulise kombineerimisega oleksid presidendi tegijad peaaegu omast võttest selili kukkunud, tekitades kodanikes arvamuse, et valijamehed ei saa presidendi tegemisega sugugi paremini hakkama kui rahvas. Muret tunti meie valimiste pärast ka naaberriikides, lisaks Rootsi ja Soome ajalehtedele tundis meie valimisvaevadele kaasa ka Venemaa meedia, arutledes, kas ehk Eesti vajab kiiresti nõu nii efektiivsema valimiskorra kui ka väärikate kandidaatide kohta.
    Seega võiks riigikogu väikese puhkuse järel asuda nüüd vaagima, kuidas järgmisel korral sarnasesse piinliku sundviske olukorda mitte sattuda. Valija seisukohalt oleks muidugi meeldiv vaadata, kui riigikogulaste endi ametispüsimine seotaks kuidagi suutlikkusega presidenti mõistlikul ja vähem piinlikul viisil valida, aga vaevalt midagi sellesuunalist oodata on, sest kena, taibukas ja uhkust tekitav president on ju valitud ja järgmised valimised on juba riigikogu järgmise koosseisu mure.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
OPEC+ kärpeplaan peatas korraks nafta hinna languse
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.