• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jaotatud kasumi tulumaks 14% peale

    Sven SesterFoto: Andras Kralla

    Regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete jaoks võiks sellelt tasumisele kuuluv tulumaksumäär olla madalam, kordab rahandusminister Sven Sester (IRL) oma ettepanekut.

    Aasta tagasi pakkusin välja võimaluse, et regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete jaoks võiks sellelt tasumisele kuuluv tulumaksumäär olla madalam. Pikema kaalumise järel leian, et Eesti riik võiks jaotatud kasumi maksustamist ettevõtete jaoks soodsamaks muuta küll ning esitan valitsusele selle ettepaneku. Peamine põhjus on vajadus hoida Eesti maksusüsteem naabritega konkurentsivõimelisena.
    Konkurentsipositsioon vajab parandamist
    Eesti äriühingu tulumaksusüsteemi eripära seisneb selles, et maksustatakse jaotatud kasumit, mitte teenitud tulu. Selline maksusüsteem loodi 2000. aastal kiiresti arenevale noorele majandusele, et soodustada kasumi reinvesteerimist.
    Tulumaksu­süsteemi kehtestamisest on möödunud üle 15 aasta ja paljud äriühingud jõudnud küpsusfaasi. Majanduse globaliseerumise käigus hoogustunud kapitali liikumine on esile kutsunud riikide maksundusliku võidujooksu. Majanduskriisieelsel perioodil (2000–2008) vähendasid Euroopa riigid keskmiselt oma äriühingu tulumaksumäära koguni 8 protsendipunkti võrra ning sellele järgnevalt veel 1,6 protsendipunkti võrra.
    Eesti on äriühingute kasumi maksustamist puudutavat maksumäära küll koos üldise tulumaksumääraga langetanud, ent meie naabritel on need veelgi madalamad. Ka riikide maksusüsteemide erisusi arvestades tuleb tõdeda, et Eesti ei ole kasumi maksumäära poolest enam Baltikumi kõige atraktiivsem riik. Välisinvestorid võivad seetõttu eelistada teisi Balti riike Eestile. Mis võiks olla lahendus?
    Stabiilne dividendipoliitika tooks madalama maksumäära
    Pakun enam kui aasta kestnud eeltöö ja konsultatsioonide tulemusena lahenduse, mis premeerib stabiilsema dividendipoliitikaga ettevõtjaid madalama jaotatud kasumile rakenduva tulumaksu­määraga. Madalam tulumaksumäär rakenduks jaotatud kasumile, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga.
    Sobiv madalam tulumaksumäär võiks olla 14 protsenti. See oleks välisinvesteeringute Eestisse meelitamise kontekstis konkurentsivõimeline Läti ja Leedu 15protsendilise tulumaksumääraga. Samuti võib 6protsendipunktilist erinevust pidada piisavalt motiveerivaks, et ettevõtjad vaataksid üle oma dividendipoliitika. Riigieelarve laekumiste seisukohalt aitaks kasumi senisest suuremas summas dividendidena maksmine kompenseerida tulu vähenemist maksumäära langetamisest.
    Välja pakutud süsteem ei muuda kasumi jaotamist kohustuslikuks. Seega säilib meie ettevõtte tulumaksusüsteemi oluline ja hoidmist vääriv eripära. Teiseks hõlmab see ettepanek äriühinguid, füüsilisele isikule jaotatavaid dividende tuleks selle rakendamisel füüsilise isiku tasandil täiendavalt maksustada, et hoida summeeritud maksukohustus 20 protsendi tasemel, vastasel juhul võimenduks palga asemel dividendide maksmine.
    Kasumi regulaarse jaotamise soodustamine annaks meile konkurentsivõimelisema ärikeskkonna kui ettepanek taastada traditsiooniline ettevõtte tulumaks, mida aeg-ajalt suure reformina välja pakutakse. Leian, et viimane oleks tagasiminek läbipaistmatuse ja suurema bürokraatia suunas. Ka riik kaotaks nii pikemas vaates maksutulusid, mitte ei võidaks.
    Mitu uuringut on tõestanud, et äriühingu tulumaksumäära vähendamine on samm õiges suunas. See vähendab varimajanduse osakaalu majanduses ja mõjub positiivselt välismaiste otseinvesteeringute sissevoolule. Tõsi, maksumäärast rohkemgi mõjutavad viimast riigi majanduskasv, infrastruktuuri seis ja majanduse avatus, ühte võluvitsa teadupärast polegi. Siiski oleks maksumäära 6protsendipunktiline vähendamine praeguses majanduskliimas tähelepanuväärne samm ja tõstaks Eestit ka rahvusvaheliselt positiivselt esile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Oliver Kruudal ei õnnestunud pankrotimenetlust Iirimaale viia
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.