• Jaga lugu:

    Trump tõmbab käima kaubandussõja?

    Ameerika Ühendriikide president ei ole selle maa ainuvalitseja, ja uus president võib ka osutuda pragmaatiliseks ja asjalikuks maailmaliidriks, leiab Reformierakonna auesimees Siim Kallas.

    Anna Ahmatova ütles oma kuulsas „Reekviemis“, et on vaja uuesti elama õppida. Nüüd on nii, et Donald Trump on USA president ja meil on vaja selle tõsiasjaga elama õppida.
    Majanduspoliitika on uue presidendi plaanides tähtsal kohal. Osa tegemisi on seotud USA seadusandjate nõusolekuga, osa aga mitte. Ja üllatavalt (ebameeldivalt?) palju saab president teha ka ilma kongressi nõusolekuta. Pealegi on vabariiklaste kontrolli all olev Kongress ka paljude Trumpi ideedega nõus või ei julge vastu hakata.
    Sihtmärk on Hiina
    Uus president on lubanud maailmale kuulutada tõelise protektsionistliku kaubandussõja. Peamine sihtmärk on Hiina, aga mõjud ulatuvad mujalegi, ka Euroopasse ja lõpuks kaudselt ka meile. Ka kõige ettevaatlikumad vaatlejad on veendunud, et midagi ta selles vallas tõesti ka teeb (siin on tal suured volitused). Seda ootavad temalt tema valijad ja ta on protektsionistlike meetodite vajalikkuses ka ise sügavalt veendunud.

     Iga populist lubab alandada makse ja suurendada riigi kulutusi. Nii ka uus USA president. 

    Siim Kallas
    Trump kavatseb oluliselt vähendada majanduse reguleerimist. Võib eeldada, et sellega suureneb USA majanduse konkurentsivõime. Samas tähendab regulatsioonide vähendamine riskide suurenemist. Regulatsioonid, mida tahetakse vähendada, on keskkonnavaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas, tervise kaitses, tööohutuses jne. Kindlasti pole see mustvalge tegevus, mille ühiskond valjuhäälselt heaks kiidab.
    Trump on rääkinud ka panganduse reguleerimise vähenemisest. Aga just pangandusringkondadest kuuldub hoiatavaid hääli. Öeldakse, et ei taheta minna tagasi Lehmani-eelsesse aega. Ebakindluse ja riskide maailma.
    Mis saab dollarist?
    Minule on kõige ebaselgem, mis hakkab juhtuma dollariga. Iga populist lubab alandada makse ja suurendada riigi kulutusi. Nii ka uus USA president. Et tekkivat puudujääki katta, on vaja raha juurde trükkida või laenu võtta.
    Aga raha on üks kummaline loom. Kellelgi ei ole õnnestunud teda täielikult kontrollida, isegi Nõukogude Liidul mitte. Ta reageerib omal moel poliitilistele otsustele. Eriti kui on tegemist avatud majandusega. Kui tekitatakse puudujääk ja lastakse ringlusesse katteta raha, siis hakkab raha hind langema. Hinnad hakkavad tõusma. Tuleb dollariinflatsioon. Hakkavad tõusma laenuintressid. Riigivõlakirjade ostmisel küsitakse valitsuselt aina kõrgemat tasu.
    Donald Trumpi presidentuuri vastaseid leidub palju, kuid Siim Kallase meelest ei tasu sattuda paanikasse. Foto: EPA
    Ameerika saab tänu dollarile kui maailmavaluutale lubada endale rohkem ja soodsamalt võlga võtta, aga ka sellel on piir. Dollari maailmavaluuta positsioon võib nõrgeneda, eriti kui pidada silmas võimalikku kaubandussõda Hiinaga. Ja hiinlased on suurimad USA valitsuse võlausaldajad. Hiinlased laenavad Ameerikale raha, et Ameerika saaks Hiina kaupu osta. Kui USA president hakkab Hiina kaupade ostmist takistama, võib oletada, et Hiina enam Ameerikale laenamisest huvitatud ei ole. Aga kes siis laenab? Saudi-Araabia, kelle kohta president ka pahasti ütles? Miks, kui dollari usaldusväärsus hakkab langema?
    Rahanduspoliitikas on president rohkem seotud seadusandja tahtega ja muude tasakaalumehhanismidega (ta ei saa vallandada Föderaalreservi juhti, kuigi ta seda on lubanud).
    Kindlasti ei tasu paanikasse sattuda. USA on suur maa ja tema poliitikas on pikad traditsioonid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.