Unustage salapärane 14%

Järgnevalt esitan peamised argumendid, miks ei ole hea mõte plaanitav keerukas maksumuudatus, mille kohaselt regulaarselt dividendi jaotavad äriühingud saaksid tulevikus jaotatud kasumilt maksta 14% määraga tulumaksu 20% asemel.

14% maksumäära saavutamiseks tuleb eelnevalt kolme aasta jooksul maksta sama summa pealt 20% tulumaksu. See tähendab, et kõigepealt tuleb mitu aastat  maksudesse n-ö investeerida ning see ei ole ettevõtja jaoks kuigi atraktiivne. Elu näitab, et maksureeglid võivad muutuda ning pole kindel, et unistuste maale üldse jõutaksegi.

 

Jaotatud kasumi efektiivse maksumäära leidmiseks on juuresolevas tabelis mõned lihtsad arvutused, lähtudes äriühingu kasumi iga-aastase kasvu määrast (stabiilne kasvuprotsent läbi aastate) ning tegutsemisaastate arvust. Nagu aimata võib, ei ole uue mudeli alusel 14% efektiivset maksumäära jaotatud kasumi osas võimalik saavutada.

3. Nagu arvutused näitavad, soodustaks uus süsteem eeskätt aeglase kasumikasvuga ettevõtteid. Kõige madalama efektiivse maksumäära saavutavad need, kes „tiksuvad“ ühtlaselt ilma kasumi kasvuta näiteks 15 või 20 aastat. Seega töötaks uus maksuloogika kasvu ebasoosivalt.

4. Välismaisele investorile tundub Eesti tulumaksusüsteem niigi ebatavaline ning plaanitava „lisamooduli“ lahtiseletamine ei ole lihtne. Mida segasemad on maksureeglid, seda väiksema tõenäosusega mõni potentsiaalne välisinvestor seda „ostab“. Tõenäoliselt jääb neile kogu see numbrite mäng arusaamatuks. Peamiseks maksusoodustuse kasutajaks oleksid eeskätt siin juba tegutsevad ettevõtjad.

5. Sisuliselt hakkab igal äriühingul olema erinev jaotatud kasumi efektiivne maksumäär. Kuna füüsiliste isikuteni jõudva dividendi puhul tahetakse säilitada senine 20% maksukoormus, siis plaanitakse sätestada täiendav maksustamine füüsilise isiku tasandil. Plaanitakse kehtestada kas 6% dividendilt kinnipeetav tulumaks või nn kaudse krediidi lubamist, mis on tehniliseltväga keerukas. Võite näiteks ette kujutada, kuidas väikeinvestor läheb mõnelt börsifirmalt küsima tõendit dividendi aluseks olevalt kasumiosalt makstud tulumaksu kohta. Sisuliselt ei ole see teostatav ja halvendab Eesti väikeinvestorite olukorda. Eespool olev tabel näitab ilmekalt, et tehniliselt lihtsam 6% kinnipeetav tulumaks ei oleks enamikul juhtudel õiglane, sest äriühingu tulumaks ei saa peaaegu kunagi olema täpselt 14%. Kui siia juurde lisada Eesti äriühingute poolt enda Eesti või välismaa tütarühingutelt saadavad dividendid, siis läheb tehniliste aspektide assortiikarp väga kirjuks. Kokkuvõttes: füüsilise isikuni jõudva dividendi maksukoormus väga suure tõenäosusega tõuseks.

6. Last but not least. Võimaliku maksumuudatuse kogu ülesehitus on risti vastupidine algsele eesmärgile, milleks oli investeeringute (mitte dividendimaksete) soodustamine.

Tõsiselt tasuks kaaluda lahendust, kus kõik Eesti äriühingud maksaksid jaotatud kasumilt ühtemoodi näiteks 14% või 15% ning füüsilisest isikust investorite puhul üldjuhul rakenduks vastavalt kas 6% või 5% kinnipeetav tulumaks dividendidelt. Selliine süsteem oleks oluliselt arusaadavam ja lihtsamini administreeritav ning muudaks Eesti oma äriühingute maksusüsteemi poolest taas atraktiivseks.