Jaan Puusaag • 19. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Dividendidele vabatahtlik sotsiaalmaks

Jaan Puusaag  Foto: Eiko Kink

Ettevõtja Jaan Puusaag arvutas välja optimaalse dividendide sotsiaalmaksu summa, mis oleks küll soovituslik ja vabatahtlik, aga vabatahtlikke leiduks ilmselt palju.

Praeguses majandusruumis on endiselt pärssiv faktor õigussegadus töösuhte ümber. Millist töötasu peaks endale maksma iseendale tööandja. On neid, kellele on tehtud maksuotsus, on neid, kes on hirmust maksma hakanud, keegi on midagigi maksma hakanud, aga suur osa redutab endiselt hallis alas.

Ei ole õiglane, et väikefirma omanik elab ainult dividenditulust, aga ei ole ka õiglane, et ta maksab endale töötasu sektori tippjuhtide tasemel. Kokkuvõttes riskib ettevõtja ju oma varaga ega evi garantiisid töölepingu katkemisel, rääkimata pensionifondi kasvatamisest. Mis ka ei juhtuks, peab ettevõtja maksma välja töötasud töötajatele, maksud, omanikule ei pruugi alati jätkuda. Seega on “odav” dividenditulu oluline osa väikeettevõtluse toetuses. Süsteem on ju palju selgem ja ausam kui Läti kombel mikrofirmade asutamine.

Kuidas aga innustada ettevõtjaid maksma lisaks dividendi tulumaksule ka sotsiaalmaksu.

Eestis on üle 100 000 registreeritud ettevõtte. 7% neist annab 92% maksutulust. Selge on see, eet ka maksuameti ressurssi jagub pigem selle 7% kontrollimisele kui ülejäänutele.

2300 juhatuse liiget võtab ainult dividende.

1300 juhatuse liiget saab töötasu kuni 400 eurot kuus, võttes samal ajal dividende keskmiselt 3575 eurot kuus.5040 ei saanud töötasu üldse, aga maksid sots maksu 117,15 eurot kuus kuumääralt (sots maksu miinimum).

Ühesugune lahendus

Kõik ettevõtlustulu saavad residendid Eesti Vabariigis peaksid maksma soovituslikult vähemalt 16,5% sotsiaalmaksu endaga seotud ettevõtete summaarsest dividenditulust. Teisest otsast oleks see sotsiaalmaks piiratud sotsiaalmaksu laega. Seega ettevõtja, kes on maksnud sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu lae mahus, ei pea rohkem tõestama, milline on tema töösuhe ettevõtetega, kust ta saab dividenditulu või ka lihtsalt tulu mistahes alusel.

Ettevõtja, kelle didvidenditulu ja sellele vastav sotsiaalmaks jääb allapoole sotsiaalmaksu lage, maksab sotsiaalmaksu 16,5% väljamakstud dividendide summast, kuid mitte rohkem kui sotsiaalmaksu laele vastav summa. Kui näiteks ettevõtja teenib palgatööl oma lae täis, siis ei pea ta dividendidelt juurde maksma. Kui jääb sisse vahe dividenditulu ja palgatulu vahel, on soovitav maksta puuduv osa juurde, kui tulu pole passiivne.

Maksu arvestus toimuks füüsilise isiku tasemel ja tema makstud sotsiaalmaks ja saadud dividenditulud koonduvad tema maksudeklaratsioonile. Kogu arvestus on lihtne ja selge.

On väga oluline aspekt, et selliselt masktav täiendav sotsiaalmaks dividendidelt on vabatahtlik.

Kuna ettevõtlustulu võib olla ka passiivne, ei saa eeldada, et igasugune dividenditulu peaks olema maksustatud. Kui näiteks pensionär on teinud kunagi hea investeeringu ja naudib nüüd pensionilisa passiivsest dividenditulust, ei tohi seda maksustada.

Kogu kirjeldatud süsteem toimiks eelkõige vabatahtlikkuse alusel, aga tingimus on, et kui vastav sotsiaalmaks, mis lähtub sinu dividenditulust, on makstud, ei tohi olla rohkem mingit küsimust, kas töösuhe on varjatud või mitte, aktiivne või passiivne. Kodanik on oma kohustuse täitnud.

Miks 16,5%? See oleks pool summast, mida makstaks vastavalt summalt töölepingu alusel. See on ühest küljest boonus selle eest, et ettevõtjana inimene riskib ja loobub tagatistest, mis tal töölepinguga oleks. Teisest küljest oleks see piisavalt mõistlik summa, mille eest ennast varjata poleks mõtet, nii nagu täna pole mõtet jamada kasumi peitmisega ja dividendi tulumaksu optimeerimisega. Nii nagu tulumaks dividendilt, nii saab ka sotsiaalmaksu dividendilt maksta siis, kui raha on. Et kui on raha dividendi jaoks, on ka sotsiaalmaksu jaoks.

Esitatud süsteem oleks lihtsasti hallatav maksuameti poolt, arusaadav ettevõtjale ja innustaks sotsiaalmaksu maksma ettevõtlustulult neid, kes väärtustavad rahulikku und.

Olles maksnud vastava sotsiaalmaksu ei pea midagi täiendavalt tõestama. Samas on maksuametil lihtne eraldada neid, kelle makstud sotsiaalmaks ei vasta tema tulule. Alles siis on vaja tõestada, kas sinu suhe ettevõttega on passiivne või aktiivne.

Mõtteviisi muutus

Riigi seisukohalt looks väljapakutud süsteem lihtsa võimaluse, kuidas motiveerida makse maksma seda 93% ettevõtetest, kes täna maksavad ainult 8% maksutulust ja kelle kontrollimiseks ressurssi ei jätku. Praegune süsteeem tekitab segadust ettevõtja õiguslikus olukorras ja ebatervet konkurentsi ettevõtjate vahel. 

Arvestuste kohaselt võiks sellise süsteemiga koguda 30–60 miljonit eurot, mis samas korvaks täielikult sotsiaalmaksu laega seotud kulu. 

Ettevõtjad kardavad dividendidega seotud sotsiaalmaksu, sest valitsusel oleks kiusatus muuta see soovituslikust ja vabatahtlikust maksust kohustuslikuks. See hirm on kindlasti põhjendatud, sest kohustuslik mõjuks ettevõtluskeskkonnale pärssivalt. Kahju oleks nii välisinvestoritele ja omanikele kui ka kõigile passiivsetele investoritele. 

Vabatahtlik soovituslik maks oleks uus mõtteviis, mis on esialgu kindlasti harjumatu mõlemale poolele.

Mõistliku maksusüsteemi korral, kus lihtsam ja odavam on makse maksta kui neist hoiduda, on ettevõtluskeskkond ausam ja läbipaistvam ja riik kogub kokkuvõttes suurema maksutulu.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum