Teed peavad tolmuvabaks saama
Riik peab oluliselt rohkem tee-ehitusse panustama, et täita eesmärk saada aastaks 2030 kõik Eesti teed tolmuvabaks, kirjutab teedeinsener Jüri Riimaa.
Tolmavad kruusateed on probleem paljudes riikides, kuid näiteks Taanis on riigiteed sajaportsendiliselt katte all. Kruusateede katte alla viimine on Eestimaa teedel olnud aktuaalne aastakümneid, vaatamata sellele on 25 aasta jooksul toimunud väga ebaühtlane kattega teede areng.
50 aastat ootamist
Praegu on 70,7% riigiteedest kattega teed. Valitsus võttis vastu programmi, et saada aastaks 2030 kõik riigiteed katte alla. Kui praeguse tempoga ehitatakse ca 100-150 km aastas, siis läheb selleks 40-50 aastat. See tähendab, et programm on võimalik täita alles ligikaudu aastaks 2050, mis ei ühti kaugeltki valitsuse püstitatud programmiga.
Teha nagu naabrid
Läti käivitas eelmise Euroopa Liidu rahastamise ajal ühe ja Leedu kaks kattega teede ehituse programmi regionaalse arengu fondidest. Eestis tuleb kindlasti eraldada olemasolevate finantsressursside arvelt täiendavalt lisa tolmuvabade katete ehituseks, et vähegi ühtlustada disproportsiooni Eesti teedevõrgus ja selle korrashoius.
Alates 2013 aastast eraldab maanteeamet teederaha tsentraalselt kogu Eesti riigiteede võrgule, millega peaks tagatama kokkuvõttes Eesti teede ühtlasem areng kui senini. Oluline on praegu toimuva regionaalreformi ajal tagada võrdsed ohutumad liiklustingimused Eesti territooriumil tervikuna.Edukas Eestis tahavad kõik liigelda tolmuvabadel teedel.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.