Töötame võrgutasu langetamise nimel

Eestis tegutseb üle 30 võrguettevõtte ja neid on nii riiklikus kui ka eraomandis. Kasumi teenimise lähtekohad on kõikidele võrguettevõtetele võrdsed, sõltumata nende omandivormist. Võrguteenuse hinna üle teeb järelevalvet konkurentsiamet, kes on kehtestanud ka rahvusvahelistest praktikatest lähtuva metoodika, mis määrab võrguettevõtetele lubatud tootluse ehk kasumlikkuse. Metoodika peab ühelt poolt võimaldama omanikule investeeritud kapitalilt lubatud tootlust, teisalt just vältima ülemäärase kasumi saamist.

Lubatud põhivara tootluse määr on jaotusvõrguettevõtetele Eestis jäänud viimastel aastatel vahemikku 5–7 protsenti. Kasumlikkuse näitajad, mis tänastes meediakajastustes on levinud, kuvavad küll visuaalselt efektseid numbreid, kuid Eesti ühe investeeringumahukama ettevõtte tegevusala arvestades ei väljenda püüdlust objektiivseks teemakäsitluseks.

On kõlanud mõtteavaldusi, et kasumi võiks investeerida kõik võrku – ja justkui peaks nii saama vähendada võrguteenuse hinda. Tegelikkus on pigem vastupidine.

Võrguteenuse hind sõltub ettevõtte investeeringutest. Kui investeeringumaht jätta samaks, kuid asendada laenukapitali maht omakapitaliga (kasumist), siis võrguteenuse hind ei muutuks. Kui aga võrku reinvesteeritava kasumiga suurendada investeeringuid, siis kasvaks ka võrgutasu. Seega ei ole võimalik teistsuguse kasumi paigutamisega võrguteenuse hinda vähendada.

Võimalus hinda langetada on investeeringute vähendamine, kuid see on otseses sõltuvuses elektrivõrgu töökindlusega, mille puhul on täna jätkuvalt ootus paranemisele. Võrgu uuendamise ja investeeringute puhul on äärmiselt olulised ka stabiilsus ja süsteemsus: heitlikud otsused 40–50aastase elueaga elektrivõrgu puhul ei ole mõistlikud. Praegu oleme hakanud nägema lähiminevikus jõudsamalt suurenenud investeeringute vilju – viimase viie aasta jooksul on rikked vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra.

Sellel, et saame suvest rääkida hinna langetamisest, on oluline roll ettevõtte kulude mõistlikul juhtimisel ja efektiivsuse kasvul. Ka plaanitav püsitasu rakendamine tühjalt seisvatele või väga väikese tarbimisega kohtadele ei mõjuta Elektrilevi tootlust või kasumlikkust. Kui seni suures osas kasutult seisnud võrgu kulusid hakkavad vähemalt mingiski ulatuses maksma kliendid, kelle jaoks valmisolekut hoiame, langeb hind teistel tarbijatel, kes seni on sellise võrgu kulusid katnud – seega ei ole hinnakujunduse muudatus ettevõttele lisatulu.

Hinnakujunduse muudatuse eesmärk on võrku optimeerida ja pikemas plaanis hoida hinda võimalikult madalal. Peaksime ainuüksi nende liinide uuendamiseks, millest aasta jooksul pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud, lähiaastatel investeerima 16 miljonit eurot. See on vajalik lepingujärgse võrgu valmisolekukohustuse täitmiseks ja ohutuse tagamiseks. Enne selliste investeeringute tegemist on aga mõistlik tarbijat kaasata otsustamiseks, kas ja kui tugevat võrku me sellistes kohtades üldse vajame. Vastasel korral jätkaksid teised kliendid küsitava väärtusega võrgu ülalpidamiskulude katmist ja vajalikud investeeringud viiksid tulevikus tasu suurenemisele.

Võrguettevõte peab arvestama ka seda, et uute tekkivate energialahenduse taustal ei ole võrk enam ainumõeldav vahend elektrit kohale tuua. Seega peame suutma konkureerida ka uute tehnoloogiate võimaldatava hinnaga. Elektrilevi sihiks on otsida kõiki võimalusi hinna langetamiseks nii nüüd kui ka tulevikus.