Koolid kasvatagu tööandjaid

Esmaspäevases Äripäevas viskas Starfish Academy asutaja Vallo Arumäe õhku küsimuse – kes otsustas, et praktilisi teadmisi täisväärtuslikuks eluks pole haridussüsteemi kaudu vaja õpetada? Tema sõnul eelistab haridussüsteem valmistada ette inimesi palgatöötajateks, et inimesel oleks tulevikus töökoht ja ta oleks maksumaksjana riigile kasulik.

See, et korralik töökoht tagab inimesele ka heaolutunde ja tekitab eneseteostusega äravahetamiseni sarnase tunde, on paraku ühiskonda sisse ehitatud. Seega ei ole haridussüsteem selles süüdi, et ta ühiskonna ootustele vastavat teenust osutab ja inimesi parimateks töövõtjateks proovib lihvida.

Ka suurtes uudistes räägitakse sisseostetavast tööjõust, kes aitab meie majanduse õitsengule ja palgasaajate topid on väga popid. Kuskilt ei kuule eneseteostuse TOP 100st või isikliku arenguhüppe edetabeletist midagi.

Keevitaja, kes aitab kohalikul laevatööstusel täita suurt tellimust ja IT-spets, kes aitab maailma suurnimedele kvaliteetselt allhanget täita, on reaalsed ametikohad, mis aitavad elus täisväärtuslikult toimet tulla. Õigemini – aitavad meeldival tasemel tarbida.

Haridussüsteemi võtmetegijatele – õpetajatele ja omakorda nende väljaõpetajatele jõuab vaikselt kohale, et töötajaid koolides ette valmistada pole väga mõtet, sest töökohad on juba praegu vähemalt 50% ulatuses muutunud. Haridussüsteemil seisab suurima väljakutsena ees murda paradigma, et lapsest peale peab inimest ette valmistama töövõtjateks, kui vaja oleks tegelikult tööandjaid.

Tööandjaks ei sünnita, see on puhtalt õpitav ja haridussüsteem võiks ümber orienteeruda küll. Koolide edetabelid saaks edaspidi koostada mitte riigieksamite või ülikoolidesse vastuvõtmise, vaid selle järgi, mis kooli vilistlased elavad keskmisest kauem, tervemini ja tulevad elus iseseisvalt, tööandjast sõltumatutena toime.