E-arved annavad tohutu ajalise ja rahalise võidu. Kas teeme ära, küsib Omniva infoäri juht Sander Aasna.
- Sander Aasna Foto: Erakogu
Eesti paistab Euroopas positiivselt silma sellega, et meil liigub väga vähe paberarveid: ettevõtjad on omal algatusel koolitanud kliente ja koostööpartnereid paberarvest loobuma. Võit ajas, rahas ja keskkonnasäästus on olnud hiiglaslik.
Kuna alustasime selle tegevusega juba enam kui kümmekond aastat tagasi, on Eesti e-arvete maailmas paradoksaalsel kombel nüüd Euroopast teises aspektis hoopis maha jäänud. Oleme takerdunud kümme-viisteist aastat tagasi kasutusele võetud PDF-arvete lõksu, samas kui Euroopa ja eriti meie lähiriigid kasutavad juba masinloetavaid e-arveid.
PDF-arvete käsitlemise suur miinus on ajamahukus. Ühe PDF-arve käsitlemine alates selle meiliga saabumisest kuni arhiveerimise ja vigade parandamiseni võtab keskmiselt 39 minutit, e-arve puhul vaid 9 minutit. Suure hulga arvete korral ulatub ajaline võit kümnetesse ja sadadesse töötundidesse.
Naabrid kasutavad
Just seepärast on naaberriikides e-arved juba aastaid üldlevinud. Osas riikides seetõttu, et riik on need enamal või vähemal määral kohustuslikuks tehtud. Taanis on e-arved kohustuslikud tosin aastat, Rootsis avalikule sektorile alates 2008. aasta juulist. Norra ettevõtjad peavad valitsusasutustele arved e-kujul saatma alates 2012. juulist ning kohalikele omavalitsustele 1. jaanuarist 2015.
Iga ettevõtja teab, et aeg on raha. E-arved ei pea olema mitte kohustus, vaid võimalus oma raamatupidamist olulisel määral efektiivistada.
Ka Soomes kasutab enamik ettevõtjaid olenemata suurusest e-arveid. Soome eripära on aga see, et riik ei nõudnud ettevõtjatelt kohustuslikus korras e-arvetele üle minemist, vaid suured erafirmad hakkasid ise koostööpartneritelt e-arveid küsima.
Eestis on loodud kõik võimalused e-arvetele üleminekuks nii suurtele kui väikestele ettevõtetele. Vaja on vaid väikest tõuget, et pikemaajalises perspektiivis saadava olulise raha- ja ajavõidu nimel korraks PDF-arvete sisseharjunud mugavustsoonist välja astuda ja e-arvete iseenesest lihtne süsteem endale selgeks teha. Selleks tõukeks võikski saada suuremate ettevõtete algatus küsida oma koostööpartneritelt e-arveid. On ju suurtel ettevõtetel sellest kõige rohkem võita ja seepärast ka huvi kõige suurem – kuid võit on siinkohal siiski mõlemapoolne. Ja tulemuseks on pikemas perspektiivis ka kogu majanduse efektiivistamine.
Seotud lood
Mart Poomi Jalgpallikool kutsub nii kogukonnaliikmeid kui ka jalgpallisõpru kaugemaltki panustama, et Männiku treeningbaasi uus kilehall saaks püsti veel 2024. aasta sees.