• OMX Baltic−0,15%294,29
  • OMX Riga−0,04%916,34
  • OMX Tallinn−0,38%1 978,33
  • OMX Vilnius0,07%1 233,91
  • S&P 5000,00%6 584,29
  • DOW 300,00%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,03%9 280,13
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,13
  • OMX Baltic−0,15%294,29
  • OMX Riga−0,04%916,34
  • OMX Tallinn−0,38%1 978,33
  • OMX Vilnius0,07%1 233,91
  • S&P 5000,00%6 584,29
  • DOW 300,00%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,03%9 280,13
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,13
  • 24.04.17, 07:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viime Eesti e-arvete Euroopasse

E-arved annavad tohutu ajalise ja rahalise võidu. Kas teeme ära, küsib Omniva infoäri juht Sander Aasna.
Sander Aasna
  • Sander Aasna
  • Foto: Erakogu
Eesti paistab Euroopas positiivselt silma sellega, et meil liigub väga vähe paberarveid: ettevõtjad on omal algatusel koolitanud kliente ja koostööpartnereid paberarvest loobuma. Võit ajas, rahas ja keskkonnasäästus on olnud hiiglaslik.
Kuna alustasime selle tegevusega juba enam kui kümmekond aastat tagasi, on Eesti e-arvete maailmas paradoksaalsel kombel nüüd Euroopast teises aspektis hoopis maha jäänud. Oleme takerdunud kümme-viisteist aastat tagasi kasutusele võetud PDF-arvete lõksu, samas kui Euroopa ja eriti meie lähiriigid kasutavad juba masinloetavaid e-arveid.
PDF-arvete käsitlemise suur miinus on ajamahukus. Ühe PDF-arve käsitlemine alates selle meiliga saabumisest kuni arhiveerimise ja vigade parandamiseni võtab keskmiselt 39 minutit, e-arve puhul vaid 9 minutit. Suure hulga arvete korral ulatub ajaline võit kümnetesse ja sadadesse töötundidesse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Naabrid kasutavad
Just seepärast on naaberriikides e-arved juba aastaid üldlevinud. Osas riikides seetõttu, et riik on need enamal või vähemal määral kohustuslikuks tehtud. Taanis on e-arved kohustuslikud tosin aastat, Rootsis avalikule sektorile alates 2008. aasta juulist. Norra ettevõtjad peavad valitsusasutustele arved e-kujul saatma alates 2012. juulist ning kohalikele omavalitsustele 1. jaanuarist 2015.
Iga ettevõtja teab, et aeg on raha. E-arved ei pea olema mitte kohustus, vaid võimalus oma raamatupidamist olulisel määral efektiivistada.
Ka Soomes kasutab enamik ettevõtjaid  olenemata suurusest e-arveid. Soome eripära on aga see, et riik ei nõudnud ettevõtjatelt kohustuslikus korras e-arvetele üle minemist, vaid suured erafirmad hakkasid ise koostööpartneritelt e-arveid küsima.
Eestis on loodud kõik võimalused e-arvetele üleminekuks nii suurtele kui väikestele ettevõtetele. Vaja on vaid väikest tõuget, et pikemaajalises perspektiivis saadava olulise raha- ja ajavõidu nimel korraks PDF-arvete sisseharjunud mugavustsoonist välja astuda ja e-arvete iseenesest lihtne süsteem endale selgeks teha. Selleks tõukeks võikski saada suuremate ettevõtete algatus küsida oma koostööpartneritelt e-arveid. On ju suurtel ettevõtetel sellest kõige rohkem võita ja seepärast ka huvi kõige suurem – kuid võit on siinkohal siiski mõlemapoolne. Ja tulemuseks on pikemas perspektiivis ka kogu majanduse efektiivistamine.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele