Hanno Matto • 4. mai 2017 kell 4:00

Võitlus Savisaare pärandi pärast

Hanno Matto  Foto: erakogu

Tallinnas ei peeta lahingut linnaelanike paremate teenuste ja elukeskkonna nimel, vaid raisatakse maksuraha munitsipaalkapitalismi edendamisele, kirjutab Tallinna linnavolikogu liige Hanno Matto (SDE).

Eeloleval suvel täitub Eesti Ühistupanga asutamisest kaks aastat, aga pangateenuste osutamiseks vajalikku tegevuslitsentsi pole Ühistupangale siiani väljastatud.

Kui veel märtsis jagas juhatuse esimees Ülle Mathiesen optimistlikke lubadusi, et suveks on litsents olemas ning alustatakse pangandusteenuste, siis aprilli keskel Finantsinspektsioon hoopis peatas Eesti Ühistupangale tegevusloa taotluse läbivaatamise ja tagastas taotluse. Finantsinspektsiooni juht selgitas taotluse tagastamist sellega, et olulisima osaluse omaja - Tallinna linna kohta ei saadud kõiki vajalikke andmeid ja seetõttu polnud taotlust võimalik sisuliselt hinnata.

Eesti Ühistupanga asutasid 2015.a juunis 119 eraisikut ja 34 juriidilist isikut. Tallinn panustas maksumaksja raha osakapitaliks 5 miljonit eurot, mis moodustas kogu osakapitalist üle 95%.

Lisaks finantseeris Tallinn täielikult ka Ühistupanga Asutamise Sihtasutust 350.000 euro ulatuses ning kattis õigusabi kulusi panga asutamisdokumentide ettevalmistamiseks otse Linnakantselei õigusabi kulurealt summas 200.000 eurot. Viimane summa olid makstud hanketa advokaadibüroole Lextal, kes samaaegselt esindas ka korruptsioonikuritegudes kahtlustuse saanud linnapea Edgar Savisaart.

Tallinn otsustas aga Ühistupangas põletada veel ja veel miljoneid maksumaksja eurosid. Eelmise aasta lõpus otsustas linnavalitsus Ühistupanga osakapitali täiendavalt panustada ning väljastada ka linnapoolne pikaajaline garantii – kokku 7.200.000 eurot. Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid põhikirja muudeti selliselt, et SA saaks omandada kuni miljoni euro eest osaluse Ühistupangas.

Tallinna Soojuse Aktsiaseltsi kasumijaotuse otsust muudeti ja kohustati ettevõtet omandama Ühistupanga osalust summas 2.000.000€. Kõige lõpuks otsustati keskerakondlaste häältega volikogus eraldada Ühistupnagale pikaajaline garantii tulevaste perioodide kahjumi katmiseks summas 4.200.000€.

Ühistupank kahjumis, nõukoguliikmed trikitavad

Hiljutine Ühistupanga korraline üldkoosolek tõdes, et pank on endiselt tegevusloata ja mullune kahjum küündis 368.000 euroni. Vähe sellest, et ka Mõisa ja Ain Hanschmidti Ühistupanga nõukogusse toomisega ei tulnud juurde potentsiaalseid rahastajaid, olemasolevadki osanikud peale Tallinna linna pole osakapitali täiendavalt panustanud. Nii suurendas linnavalitsus Tallinna osalust 1.003.600 euro võrra.

Tänaseks on nõukogust omal soovil taandunud Ain Hanschmidt. Jüri Mõis on aga Ühistupanga nõukogu liikmena rahul, et panga alustamine toppab. Ainsana näitavad eufooriat veel üles panga nõukogu esimees Mae Hansen, juhatuse esimees Ülle Mathiesen ning loomulikult keskerakondlastest linnajuhid eesotsas Taavi Aasaga.

Väljumine kauges tulevikus

Ühistupanga asutamisel kinnitatud põhikirjas on kokku lepitud, et esimese viie aasta jooksul ühistu asutajaliikmed ühistust välja astuda ei saa. Seega isegi peale uut võimalikku koalitsiooni Tallinnas, sügisel 2017, võidakse seista silmitsi, et Tallinna liikmelisus Ühistupangas jätkub veel mõned aastad.

Keskerakond on Tallinnas selgelt öelnud, et Savisaare pärand, sealhugas Ühistupank, vajab kaitsmist. Kõige kahetsusväärsem ongi see, et Tallinnas ei peeta lahingut linnaelanike paremate teenuste ja elukeskkonna nimel vaid raisatakse maksuraha munitsipaalkapitalismi edendamisele.

Hetkel kuum