Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-residendid – pankade peavalu

    PeavaluFoto: PantherMedia/Scanpix

    E-residentsus on toonud pankadesse eksootilistest riikidest pärit isikud, kel pole Eestiga ühtegi seost, selgitab pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul.

    Pankade tegevus toetub täielikult usaldusele. Panga toimimiseks on vaja, et kliendid usaldaksid panka, kus nad hoiavad oma raha. Järelevalvaja heakskiitu panga juhtidele ja protsesside toimimisele on vaja tegevusloa olemasolu jaoks. Partnerite usaldus seob pangad muu maailma finantssüsteemiga. Arvestada tuleb ka Eesti ajaloolist tausta ja geograafilist paiknemist ning sellest tulenevat üldist usalduse lähtepunkti välispartnerite silmis.
    Mitteresidentide teenindamisel on rahapesu tõkestamise alusprintsiipi – tunne oma klienti ehk Know Your Customer (edaspidi KYC) – märgatavalt raskem täita võrreldes residentidega. Tunduvalt keerulisem on saavutada selle käigus mõistlikul tasemel veendumus, et kliendi varade päritolu ja kliendi tegevus on legaalne.
    Peamiselt on mitteresidentide teenindamine pankadele seni tähendanud eelkõige lähi- ja naaberriikidest pärit isikute kliendiks aktsepteerimist ja nende suhtes KYC-printsiibi rakendamist. Tähelepanu keskmes on olnud suuremates summades liikuv idasuunaline raha, mille puhul ülekannete tegelikud asjaolud ning raha päritolu tuvastamine on olnud pankadele võtmetähtsusega ülesanne. Teiselt poolt on naaberriikidega ühised seosed ja keeleline arusaamine hea võimalus klientide tegevuse ja tausta paremaks uurimiseks.
    Kuidas kauget klienti tundma õppida?
    E-residentsuse programm on toonud pankadele uue väljakutse – kuidas täita KYC-printsiipi märgatavamalt võõramatest riikidest pärit isikute suhtes. Ühelt poolt on e-resident panga silmis täiesti tavaline mitteresident, kellel on Eesti riigi poolt välja antud turvalist suhtlemist võimaldav identifikaator. Teiselt poolt seisavad pangad silmitsi olukorraga, kus kontot soovivad avada ka üpris kaugetest ja eksootilistest riikidest pärit isikud, kellel ei ole Eestiga ühtegi seost.
    Kuni e-residentsuse programmi käivitumiseni oli kaugematest riikidest pärit mitteresidentidel peaaegu alati olemas reaalne seos Eestiga. Oli see töösuhe, investeerimissoov, kinnisvara, kohalikud olulised äripartnerid vms. Kindla seose abil oli üldjuhul ka võimalik paremini hinnata kliendi ja tema varade tausta ning Eesti finantssüsteemi teenuste kasutamise vajadust.
    Nüüd on aga pangandussektor uue ülesande ees – kuidas olla veendunud, kas kliendiks saada sooviva isiku taust on arusaadav, kas tema vara on seaduslikul teel saadud ning tema tehtavad tehingud legaalse eesmärgiga. Seda olukorras, kus isik tegutseb teises keeleruumis, võib olla pärit riigist, kus interneti kasutamine ei ole võrreldes Eestiga levinud ning avalikest registritest saadavad andmed sisuliselt olematud. Kliendi tausta hindamise kõrval on keeruline hinnata ka tehingute sisu ja eesmärki, kui finantstegevus ei ole Eestiga mitte kuidagi seotud ja ülekannete vastaspooled on samuti teiste riikide isikud.
    Iga pank hindab oma riske
    Kuidas siis toetada innovatsiooni ja olla konkurentsivõimelised globaliseeruvas finantsmaailmas, samas mitte muutudes transiidikoridoriks ebaselge tausta ja eesmärgiga rahale? Ja seda kõike nii, et ka meie välispartnerid saaksid aru ja oleksid veendunud, et me jätkuvalt täidame finantssektori usaldusväärsuse jaoks olulisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas kehtivaid standardeid. Sellest usaldusest sõltub terve riigi finantssüsteem.
    Iga pank hindab enda riske ja riskimaandamise võimekust ning sellest tulenevalt seab ka e-residentide teenindamise riskiisu. Lisaks globaalselt tugevale digiidentiteedile, mida e-residentsus pakub, oleks vaja globaalset tausta- ja referentside süsteemi. Mõningaid võimalusi selles valdkonnas juba on – näiteks LinkedIn ja muu sotsiaalmeedia, samuti Euroopa Liidu sees järjest enam konsolideeritud äriregistrid, tegelike kasusaajate registrid. Samas kasvab vajadus globaalse KYC-teenuse järele.
    Seniks aga peavad pangad otsustama, kas ja kui palju panustada mitteresidentidest klientide tausta kontrollimisele või piiritleda oma kliendifookus tugeva ja selge Eesti seosega.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
USA aktsiaindeksid jätkasid tippudest allalaskumist
USA peamised aktsiaindeksid kaotasid esmaspäeval eelmise nädala tipptasemetega võrreldes märkimisväärselt väärtust.
USA peamised aktsiaindeksid kaotasid esmaspäeval eelmise nädala tipptasemetega võrreldes märkimisväärselt väärtust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.