Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja, su töötajad jäävad lollimaks

    Viivika RõukFoto: Andras Kralla

    Head tööandjad, ma kardan, et teie töötajad jäävad järjest rumalamaks, kirjutab kujundus- ja fototoimetuse juht Viivika Rõuk.

    Miks ma julgen seda öelda?
    Alustuseks sellepärast, et näen ettevõtjaid Äripäevas järjekindlalt kurtmas, et normaalset tööjõudu ei ole. Sel nädalal kolm korda – kõigepealt kõneles Smarten Logisticsi tegevjuht Mait Miller kõigi logistikaettevõtete nimel, siis ehitusettevõtjad Raivo Rand ja Sven Pertens ja lõpetuseks tehnoloogiafirma Cleveron üks juhte ja asutajaid Arno Kütt. Kütt tunnistas, et nende jaoks on erioskustest tähtsam see, et inimene on õpivõimeline. Mulle tundub, et latt on õige madalale lastud.
    Vastuväiteks saab öelda, et tööjõupuudus on sellepärast, et tööjõudu on vähe, mitte sellepärast, et tööjõud on rumal. Eks see ole tõsi, näiteks sel aastal on tööturul 6000 inimest vähem kui eelmisel aastal.
    Kahjuks ei taasta see minu usku meie kestvasse intelligentsusesse. Nimelt olen rääkinud Eesti kutsekoolide õpetajatega ning julgen üldistada, et pealekasvav spetsialistide põlvkond on nõrgem kui eelmine. Vaatan otsa ühele sel aastal alustava kursuse nimekirjale ja näen, et pea pooled selles nimekirjas on lõpetanud põhikooli lihtsustatud õppekavaga.
    Õpetajad on mulle rääkinud, kuidas iga aastaga muutub õpilaste silmaring kitsamaks, kirjaoskus kehvemaks ja sõnavara ahtamaks. (Sellest on rääkinud ka ülikoolide õppejõud.) Üha rohkem kutsekoolide lapsi tuleb majanduslikult halvasti toime tulevast või sotsiaalsete probleemidega perekonnast. Miks see nii on ja mida võiks ette võtta, on hoopis teise arvamusloo teema. Praegu aga tuleb nentida, et mina ettevõtjana ei näeks põhjust olla optimistlik, et siit kasvab peale praegusest targemate spetsialistide armee. 
    Laseme ennast hanitada
    Veel ühe tõestuse rumalusest – või täpsemini kergemeelsusest –  toon meediast. Me ei näe enam läbi, kui meiega mängitakse. Kas tõesti usute, et sellest hetkest, kui Märt Sults oma plakati jaoks teksti kirjutas, kuni hetkeni, mil see üles riputati, ei küsinud keegi tema käest sealsete vigade kohta? Vigane plakat oli trikk tähelepanu saamiseks, ja seda me talle kenasti andsime. Teine näide: me oleksime pidanud algusest peale teadma, et Urmas Sõõrumaa valimisliit lööb käed temaga, kelle nime ma ei taha nimetada.
    Võib ju öelda, et me mitte pole rumalamad, vaid paistame rumalamad, ja seda sotsiaalmeedia pärast. Varem rääkisime isiklikest asjadest omadega, aga nüüd lähevad kõik ebatavalisemad mõtteavaldused kiiresti lendu ja nii me teamegi, et 38% Eesti elanikest usub UFOdesse ja 6% reptiilsetesse inimestesse. Küllap on huvitavatesse asjadesse uskujaid varemgi olnud, aga teadmist sellistest ei serveeritud meile kandikul ette.
    Samas süvendavad minu muret uuringud, näiteks üks Islandi teadlaste oma, mis leidis, et geenide grupp, mis paneb inimesi end rohkem harima, on muutunud harvemaks. See on aga eriti halb, sest on tõestatud, et kopsakama raamatukogu ja kõrgema haridustasemega vanemate lapsed õpivad tõenäoliselt ka ise edukamalt. Kui selliseid lapsevanemaid jääb vähemaks, ja mulle tundub, et Eesti maakohtades on juba nii läinud, saangi öelda, et head tööandjad, teie töötajad jäävad järjest rumalamaks.
    Aga nad tahavad järjest kõrgemat palka.
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nike juht süüdistab kehvas innovatsioonis kaugtööd
Turul on keeruline ellu viia suurt muutust, kui inimesed töötavad kodukontoris, põhjendas Nike tegevjuht John Donahoe ettevõtte mahajäämust innovatsioonis.
Turul on keeruline ellu viia suurt muutust, kui inimesed töötavad kodukontoris, põhjendas Nike tegevjuht John Donahoe ettevõtte mahajäämust innovatsioonis.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
IMFi juht sai heakskiidu järgmiseks ametiajaks
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Suur ühisturu ümberkorraldus võiks süstida majandusse 300 miljardit aastas
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.