Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik sõltub järjest rohkem erakapitalist

    Aare TammemäeFoto: Raul Mee

    Vananev, kuid aina paremat elu ihkav ühiskond peab järgneval kümnendil saama märksa rohkem tuge erasektorist ning on riigi ülesanne luua soodsad tingimused investeerimiseks, kirjutab Redgate Capital’i partner Aare Tammemäe.

    Eelolevad riigikogu valimised juhivad Eesti uude kümnendisse. Meie majanduse tänane peegelpilt paistab ilus, kuid tuleviku väljakutsed on tõsised. Iga üldvalimiste võitu jahtiv erakond peaks nendega arvestama, sest probleemid ei lahene iseenesest.
    Esmalt sellest, mis on meid siia toonud. Nukramatel nootidel tuleb tõdeda, et perioodil 2006-2016 kasvas Eesti majandus püsivhindades vaid 8 protsenti. Võrdluseks, sellele eelnenud kümnendil kasvas sama näitaja 273 protsenti. Vaid kasvunumbrile keskendudes paistab see täieliku läbikukkumisena. Ärgem aga unustagem, et enne eelmist majandusbuumi toitis kasvu tarbimishullus ning seda laenude ehk tuleviku tulude arvelt. Eesti erasektor tarbis end suurtesse võlgadesse, millest taastumine võttis terve dekaadi.
    Viimasel kümnendil on toimunud olulised muutused Eesti majanduse struktuuris. Buumi ajal toitis Eesti majandust logistika ning kaubandus- ja ehitussektor. Teisisõnu tarbimine ja transiit. Transiidipidu lõppes Ust-Luga sadama valmimisega ning Venemaa agressiooni tulemusena kehtestatud majandussanktsioonidega.
    Kümne aastaga on lisandväärtuse poolest liidrikohta oluliselt tugevdanud töötlev tööstus, kus on kadunud ligi 15 000 töötajat. Sellele vaatamata loovad töötleva tööstuse ettevõtted ligi 20 protsenti rohkem lisandväärtust kui kümnend varem. Lisaks väärib märkimist veel kahe sektori kasv, mis esindavad teenusmajanduse valdkonda. Esiteks kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse mõju on kasvanud ligi 6 protsenti rohkem kui eelmisel kümnendil. Teiseks, IKT sektor loob varasema perioodiga võrreldes 7 protsenti rohkem lisandväärtust. Nii on Eesti majanduse baas täna oluliselt laiapõhjalisem kui 10 aastat tagasi ja suudame tõenäoliselt paremini taluda väliskeskkonnast tulenevaid tagasilööke. Väikese ja avatud majanduse puhul on võimalikult suur mitmekesisus parim omadus, mida soovida.
    Oluline järeldus joonistub välja tegevusalades, mis on viimasel kümnendil enim parandanud lisandväärtust töötaja kohta. Energeetika valdkonnas on kasv 132 protsenti, mäetööstuse puhul 97 protsenti, põllu- ja metsamajanduse puhul 82 protsenti ning töötleva tööstuse puhul 32 protsenti. Ühiseks nimetajaks on siin suur investeeringute tase. Loetletud valdkondadesse on viimasel aastakümnel rohkelt investeeritud – sealhulgas Euroopa Liidu raha – ning need on tõstnud tootlikkust. Seega on eelmise kümnendi majanduse märksõnadeks investeeringute positiivne mõju kapitalimahukatele sektoritele ning teenusmajanduse vaikne tõus.
    Uue kümnendi märksõna: vananemine ja teenused
    Enne uue kümnendini jõudmist tuleb ära mainida veel üks oluline trend. Selleks peatume korraks 2002. aastal, mil käivitati kogumispensioni süsteem. Kui kümme aastat tagasi, 2007. aastal oli pensionifondide varade maht veel suhteliselt väike ehk 474 miljonit eurot, siis tänaseks on kogutud varade maht jõudnud 3,7 miljardi euroni, mis tähendab dekaadiga seitsmekordset kasvu. Eestis tegutsevad pensionifondid on asunud viimastel aastatel aina jõulisemalt Eestisse investeerima. Varem oli üheks probleemiks kindlasti investeerimisvõimaluste vähesus ja regulatiivsed piirangud, kuid tänaseks on seis paranenud. Pensionifondid on hakanud investeerima esialgu läbi erakapitali fondide ning nüüd ka läbi ettevõtete võlakirjade ja aktsiate otse Eesti majandusse.
    Pensionifondide panus ühiskonda on oluline, arvestades tuleviku väljakutseid. Meid ootab ees demograafiline kriis. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi on 2028. aastal Eestis tööealisi ehk 20-69aastaseid 74 000 võrra vähem kui täna. Suureneb pensioniealiste hulk. Kõige enam väheneb 20-39aastaste inimeste arv – neid on 2028. aastaks ligi 20 protsenti vähem kui täna. Tööjõud vananeb ja väheneb kiiresti. Nii väheneb Eesti atraktiivsus ning ka välisinvesteeringute huvi meie majanduse vastu. Ilmselt tuleb meil sellega teatud määral leppida, sest sedavõrd jõulist sisserände või sündivuse kasvu, mis demograafilist kriisi täielikult tasandada suudaks, on keeruline ette kujutada. Kuid lahenduste leidmine eeldab siiski poliitilisi kompromisse.
    Trendid näitavad, et tootmiskeskne töö on aina enam asendumas teenuskeskse mudeliga. Ettevõtte suurim, kuid ka kalleim vara on haritud spetsialist. Efektiivsuse kasvu võib saavutada läbi tootmistehnoloogiate moderniseerimise ja automatiseerimise, mis eeldavad nende samade haritud inimeste panust ja uusi investeeringuid Eesti ettevõtete poolt. Nii peaks Eesti riik seisma hea selle eest, et suurendada nii noorema kui vanema põlvkonna tööhõive oskuseid, väärtustada osalise tööajaga tööd ning viia tööseadusandlus vastavusse paindliku tööaja mudeliga. See oleks parim, mida riik saaks ettevõtjatele teha.
    Kõige suurem väljakutse seisneb aga tööjõu maksustamise loogika üle vaatamises. Keskmisest kõrgemat töötaja sissetulekut tuleb soosida, mitte maksudega karistada. Ettevõtjal on vaja pikemat head perspektiivi, et ta investeeriks haritud töötajatesse või automatiseerimisse meie väikeses Eesti majandusruumis.
    Erakapitali läbimurre on hädavajalik
    Perioodil 2007-2016 sai Eesti Euroopa Liidust toetuseid summas 5,8 miljardit eurot – keskmiselt 3,4 protsenti SKPst igal aastal, kuid alates 2020. aastast kukub see hinnanguliselt 40 protsendi võrra. Kaob ära ca 240-300 miljonit eurot aastas. Probleemi süvendab tõsiasi, et paljud investeeringud on seni tehtud haridusse, teadusse, tervisesse, sotsiaalhoolekandesse ja keskkonda. Need valdkonnad vajavad tuge ka tulevikus. Kust tuleb selleks raha?
    Vananev, kuid aina paremat elu ihkav ühiskond peab saama märksa rohkem tuge erasektorist. Kuid see tugi ei tule iseenesest. Esiteks tuleks riigil tegeleda töötajatega seotud ümberõppe ja maksureformiga, et väärtustada suuremat lisandväärtusega töid tegevaid, osalise töökoormusega töötavaid spetsialiste ja vanemaealisi, kes suudavad ja soovivad töötada. Tööjõud muutub ettevõtja jaoks aina kallimaks ning riik peab ajaga kaasas käima ning olema tööjõupoliitikaga paindlikum, kui soovime jõuda rikkamate ja õnnelikumate Euroopa riikide sekka.
    Teiseks, järgmise kümnendi jooksul tuleb süsteemselt ja strateegiliselt tegeleda kapitalimahukat ettevõtlust soosiva majanduskeskkonna kujundamisega. Selleks tuleks teha väga põhjalik revisjon sisemistest haldusprotsessidest – kuidas muuta investeeringud, mõju-uuringud ning detailplaneeringute protsessid oluliselt efektiivsemaks. Hea näide on Helsingi-Tallinna tunneli idee ümber rahvusvahelise arutelu tekitanud Peter Vesterbacka või puidurafineerimistehase eestvedajad.
    Suurprojektide avalik diskussioon peab toimuma võimalikult varases faasis, et koguda osapooltelt mõtteid ja arvamusi. Selle tulemusena tekib projekti edasises menetluses kõiki osapooli arvestav uus kvaliteet. Edasine peaks toimima oluliselt kiiremini, kui tänases seadustes kirjas. Kas Eesti riik on selleks valmis? Usun, et ettevõtjad ja ühiskond tervitaksid riigi radikaalseid samme planeerimisprotsesside ümbervaatamisel. Nii omavalitsused kui riik peavad hakkama võtma julgelt riske Eesti kui investeerimiskeskkonna atraktiivsuse tõstmisel.
    Kolmandaks tuleks soosida Eesti ettevõtete jõulisemat kasvu, sest ainult välisinvesteeringutele loota ei saa. Eestis peab tekkima toimiv finantseerimise ökosüsteem, kus kõrgtehnoloogial põhinevatel tööstus- ja teenusmajanduse ettevõtetel oleks ligipääs kasvukapitalile. Vajalik keskkond tähendab väga head kapitalituru toimimist, mis arvestab enam kasvule orienteeritud ja väiksema bilansimahuga ehk tagatiseta ettevõtete vajadusi.
    Kogu finantssüsteem, sh pangandus ja kapitaliturud, peaksid paremini mõistma Eesti majanduses toimuvaid suuri muudatusi. Eesti riigi seadusloome ülesandeks peaks olema kapitali kaasamise piirangute vähendamine ning uute finantseerimisvaldkondade, sealhulgas ühisrahastuse, üleregulatsiooni vältimine. Ehk näeme Transferwise’i tuules esile tulemas uusi Eesti ükssarvikuid, mis maailma vallutavad.
    Küsimus seisneb selles, kui suurt rolli riik ses tulevikuloos mängima hakkab ning kuivõrd viljakas õunaaed õnnestub vananevale, samas nooruslikult ettevõtlikule ühiskonnale istutada. Selle kõige juures tuleb arvestada, et riigimehelik poliitika saab seisneda vaid äri- ja investeerimiskeskkonna atraktiivsuse tõstmisel, mitte pensionite ühekordsel tõstmisel, kuid kiusatusi vastupidisteks poliitilisteks lubadusteks pakub demograafiline olukord lahkelt.
    Järjekordsed valimised on 2019. aastal tulemas. On oluline, et poliitikakujundajad väldiksid lühinägelikke lahendusi, et valija saaks anda mandaadi pikaaegselt mõistlikule strateegiale.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Saunumi senine juht keskendub USA-le: “Seal on päris tuntud inimesed meie tooteid ostnud”
Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
Ain Hanschmidt: raudne eesriie on langenud, SKP kasvuta jääme jänni Igaüks saab Eesti edukaks kirjutada!

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

“Minu meelest võiks kriis jätkuda.” Järvamaa edukaima ettevõtte kasum kerkis kaheksa korda Edetabelis 117 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Investor Toomas: püüan kasvu enda reegleid rikkudes
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA tööjõuturg jahtus oodatust rohkem
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Seda pole varem olnud: Kreeka oliivikasvatajad peavad saaki valvama
Kreeka oliivikasvataja Panagiotis Tsafaras on viimasel ajal olnud sunnitud patrullima kaks korda päevas, et saaki varaste eest kaitsta, kirjutab Reuters.
Kreeka oliivikasvataja Panagiotis Tsafaras on viimasel ajal olnud sunnitud patrullima kaks korda päevas, et saaki varaste eest kaitsta, kirjutab Reuters.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Teraviljast munani - mis toimub turul?
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Elu läheb edasi: kaupmehed loodavad, et suveks on maksutõus meelest läinud
Kaubanduses tegutsejate sõnul on muutustega kohanemine nende jaoks rutiin ja kuigi keerulisem majandusolukord ja käibemaksu tõus jahutavad talvel inimeste ostuhimu, loodavad nad aasta teisel poolel kasvu näha.
Kaubanduses tegutsejate sõnul on muutustega kohanemine nende jaoks rutiin ja kuigi keerulisem majandusolukord ja käibemaksu tõus jahutavad talvel inimeste ostuhimu, loodavad nad aasta teisel poolel kasvu näha.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.