Maailmamajandus veab meie kasvu

21. aprill 2018, 10:00
Jaan Liitmäe
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180421/OPINION/180429973/AR/0/Jaan-Liitmäe.jpg

Euroopa majanduses valitsev meeleolu on parim pärast 2000. aastat ja see hoolitseb ka meie majanduskasvu eest, kirjutab Citadele banka Eesti filiaali juht Jaan Liitmäe.

Baltimaade majandused on avatud välismõjudele ning jälgivad üsna täpselt maailmamajanduse trende. Vaadates viimase aja Baltikumi majanduskasvu numbreid, on meil kõigil põhjust olla rõõmsad saavutatu üle, sest kiirem kasv oli ammu oodatud. Positiivset kasvu on näha enamikes sektorites, mis omakorda suurendab tööhõivet ja toetab tugevat palgatõusu.

Kirjeldatud olukord on kujunenud tänu väga soodsale maailmamajanduse seisule ja ELi fondidest tehtavate investeeringute kasvule. Soodsad olud kergitasid eksporditavate teenuste sektori, tootmis- ja ehitussektori 2017. aastal kõige kiiremini kasvavateks majandussektoriteks. 2018 jätkuvad majanduses positiivsed trendid ja SKT kasv Baltimaades jõuab sellel aastal 4%-ni, mis on praegusest turukonsensusest natuke kõrgem.

Baltikumi kasvu peamiseks vedajaks jääb maailmamajandus. Euroopa majanduses valitsev meeleolu on parim pärast 2000. aastat, maailmakaubandus jätkab kiire kasvu teel ning jaanuaris tõstis Rahvusvaheline Valuutafond veelgi oma selle aasta maailmamajanduse kasvuprognoosi, seekord 3,9%-le.

Kuigi maailmamajandust turgutavad siiani madalad intressimäärad ning ohustavad võimalikud kaubandusalased vaidlused ja tollimaksud, on praegune maailmamajanduse seis siiski kasulik tootmisele, kus Citadele prognoosib sellel aastal kasvuks 5-7%. Probleemiks võivad kujuneda vaba võimsuse puudumine ja eelmisel aastal tootmisesse tehtud kasinad investeeringud. Globaalsed trendid on soodsad infotehnoloogia ja eksporditavate teenuste valdkonnale, kus jätkub kiire kasv, samas kui taastuvad ELi fondide investeeringud toetavad ehitussektorit, mis tõenäoliselt hakkab kasvama kiiremini kui SKT.

Välised riskid

Ehitussektoril on potentsiaali kiire kasvu jätkumiseks, mida turgutavad veelgi ELi vahendite edasine sissevool ja ikka veel tugev erasektori nõudlus. See väljendub väga heas ehitusektori seisus, kusjuures ülekuumenemise risk selles majandusharus tundub praegu olevat vähene. Majapidamiste võlatasemed Eestis on palju madalamad kui ELis, kaubandusbilanss on positiivne ja eluasemehinnad, mis on küll kõrgemad kui kriisieelsel ajal, on kõrgemaid palku arvesse võttes madalamad kui Leedus. Peale selle on ehitussektori osakaal SKTs allapoole pikaaegse keskmise taseme.

Lühiajaliselt on kõige suuremad riskid Baltimaades enamasti välised, eelkõige ootamatud finantsšokid, kaubandussõjad või geopoliitilised vapustused, mis võivad mõjutada piirkonna või maailmamajandust. Samal ajal on kõige olulisemad siseriskid seotud tööturuga, sest emigratsioon, ebasoodsad demograafilised näitajad ja vähenev töötuse määr viivad tööjõupuuduseni. Sellest hakkab kujunema Baltimaade majanduste suurim probleem -madala palga tõttu on tulevatel aastatel väikese tootlikkusega sektoritel ja ettevõtetel raske leida tööjõudu. Ometigi on kirjeldatud probleemid koos soodsa makromajandusliku seisuga soodne pinnas sellel aastal tootlikkusse ja innovatsiooni investeerimise alustamiseks.

Üks lihtsalt mõistetavaid näitajaid, mida maailm jälgib hoolega ning mille seos Baltikumi majanduste käekäiguga on olnud ajalooliselt tugev, on üldine maailmakaubanduse indeks. Selle tugev seos tähendab meile, et tuleb äärmiselt tähelepanelikult jälgida USA presidendi Donalt Trumpi initsieeritud tollitariifide teemat, mille tagajärjed võivad olla ootamatult tugevad.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. April 2018, 12:47

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing