Jaga lugu:

Politsei peab krüptololli investoriks

Kristel Härma
Kristel Härma  Foto: Andras Kralla

Miks ei tee Eesti politsei oma kolleegidega krüptorahapettuste asjus rahvusvahelist koostööd, kui teistes riikides on nende skeemidega samasugused probleemid ja neid uuritakse, küsib ajakirjanik Kristel Härma.

Majandusel läheb hästi, palgad tõusevad, rahvas kogub sääste. Üha rohkematel inimestel tekib mõte, et peaks need säästud kasvama panema, et hea elu jätkuks ja läheks veel paremaks. Eriti hea oleks muidugi, kui rikkaks saaks igaks juhuks võimalikult ruttu. Edevas pintsakus müügimees ütleb sulle, et anna mõned sajad või tuhanded eurod ruttu mulle, saad „paketid“ ja rikkus tuleb peagi. Nullid tulevad su summale otsa, lihtsalt alguses sa seda raha kasutada ei saa.

Sellised stsenaariumid korduvad paraku paljudes siinsetes perekondades. Isiklikud või perekonna säästud pannakse kaasa teada või teadmata kiiresti rikastumise mulda. Politsei ütleb, et probleemi ei saa lahendada, sest rahast ilma jäänud ei esita avaldusi. Kui esitavad, öeldakse, et tegemist oli investeeringuga. Selleks hetkeks on pintsakus meestele üle antud sadu tuhandeid eurosid. On inimesi, kes annavad neile üle 50 000 euro, on ka neid, kes ulatavad 100 000. Raha andjaid on tuhandeid, alla 500 euroga mängima ei pääsegi.

Aga mina saan rikkaks!

Krüptorahaskeemide levik on kasvanud niivõrd üle käte, et inimesed avaldavadki juba muret selliste juhtumite üle, kus kaasa on võtnud pähe, et tahab kohemaid rikkaks saada. Suur müügitöö ja mõjutused stiilis „praegu on viimane võimalus“, lubadused, et „investeeringu“ väärtus mitte mingil juhul kukkuda ei saa, ei kõla nagu aus võimalus. Seda ei saa käsitleda investeeringuna. Miks aga peab politsei selliste skeemide ohvriks langenud inimesi investoriteks ja annab mõista, et rumala otsuse on igaüks ise teinud ja siin pole midagi uurida?

Mõistagi ongi iga inimese enda otsus, kuhu ta oma raha paigutab, ja sellisesse olukorda sattudes tuleb otsa vaadata ka iseendale. Tekib aga küsimus, miks riigiasutused ei enneta inimesi ära kasutavate skeemide levikut, miks lastakse inimestel esmalt finantsiliselt kannatada ja seejärel lähenetakse probleemi lahendamisele altpoolt – kannatanute kaudu.

Niipidi paistab probleem nende jaoks väike üksikisiku mure. Samas on neid isikuid investeerima mõjutatud läbi valelubaduste, mis annab alust väita, et tegu ei ole ausa investeerimisvõimalusega. Miks siis politsei seda nii vaatab?

Miks ei uurita nende skeemide vedajaid? Miks ei tehta rahvusvahelist koostööd, kui teistes riikides on nende skeemidega samasugused probleemid ja mõnes riigis neid uuritakse? Miks ei ennetatud probleeme kohe, kui need skeemid mõni aasta tagasi juba kontrolli alt väljuma hakkasid?

Probleem on nii tõsine, et ka Facebook ja Twitter on asunud blokeerima krüptoskeemide reklaame. Kinnistes eestikeelsetes Facebooki gruppides aga elu käib.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt