Julgus eksida toob edu
Meeste ja naiste erinev palgasoov joonistub silmanähtavalt välja juba kooliõpilaste seas, kirjutab Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) noorteklubi liige Martiina Made.
Eesti on jätkuvalt Euroopa Liidu suurim soolise palgalõhega riik – 2018. aastal on see Eurostati andmetel 25,3%. Selle teadmisega alustasid ettevõtlikud naised kevadel koolinoorte projektiga „Eneseväärtustamine on Sinu esimene töö“. 9.–11. klassi õpilastega kohtumisest järeldasid ettevõtlikud naised, et noored teavad keskmise palga suurust, kuid nende teadlikkus soolisest palgalõhest või segregatsioonist jääb väga kesiseks.
Võrdse palga temaatika kohta küsisid noored korduvalt, miks tehakse vahet naiste ja meeste töödel ning millest on see tingitud. Noortelt uuriti, mis on nende unistuste töö ja kui palju nad sooviksid ühes kuus palka saada. Tuli välja, et poisid sooviksid saada ettevõtjaks, jalgpalluriks, inseneriks või arendajaks. Tüdrukute seas olid populaarsed ettevõtja-, psühholoogi-, sisekujundaja- ja arstiamet. Kui poiste keskmine palgasoov jäi brutos 9800 euro kanti, siis tüdrukud märkisid, et nende palk võiks olla 2200 euro ringis.
Tulemuste põhjal võiks öelda, et poiste enesehinnangut oleks vaja pigem jahutada. Poiste vastustest selgub, et nad ambitsioonikamad, julgemad ja kohati ka täiesti ebarealistlikud. Tüdrukud on seevastu kahe jalaga maa peal ja väga kalkuleerivad. Kuigi neil paluti piiritult unistada, siis tüdrukute unistustepiir küündis vaid kahekordse keskmise palgani.
Tüdrukud on liiga tublid
Kui vaadata koolides tublide õpilaste tahvleid, siis sealt joonistub selge muster – tüdrukud on paremad õpilased. Tüdrukud kinnitavad isegi, et neile on ootus heade hinnete saamisel kõrgemal kui poistel. Sellised ootused vähendavad ettevõtlike naiste hinnangul julgust eksida ja riskida, mis on muidu edukuse alused.
Meie kõrgkoolides on naisi 70%, kuid hiljem on juhtide hulgas naisi vaid ligi 30%, riigikogus ning riigi- ja börsiettevõtete nõukogudes on see protsent veel väiksem. Teavitustundides aga räägivad ettevõtlikud naised kooliõpilastele, et tegelikult on ühiskonnale oluline duaalsus. Ühiskonnale mõjub väga tervendavalt, kui tulevikus on rohkem meesõpetajaid ja juhtivatel positsioonidel rohkem naisi.
Kui kooliõpilastele oli eneseväärtustamine tähendanud seni olla korraga kõiges tubli, ilus ja tark, siis edu toob oskus jääda iseendaks. Kuskil ei eksisteeri absoluutset tõde: julgust riskida ja eksida ei tohiks tagasi hoida.