Kus on meie noored kübertalendid?

Äsja toimunud KüberPähkli 7.–12. klassile suunatud koolivooru ja üleriigilise võistluse “CyberSecurity meets Robotex” eesmärk oli leida küberkaitse talente, kes oskavad valdkonna probleeme lahendada, mõtlevad kastist välja ning oskavad teha õigeid strateegilisi valikuid. Paraku tulemused ei rõõmusta.

Näiteks suutis osalenud 1000 õpilasest napilt 17% ära teha pooled ülesanded. Tavalised õpilased, kes koolivoorus osalesid, olid edukad lihtsas infootsingus, millel on üks õige vastus (nt mida tähendab WEP? Mida tähendab kirja saatmisel veateade #4.2.2 smtp) ja lihtsas ohuolukorras käitumisel (nt saad kirja sinu jaoks tundmatult isikult, kuidas toimid?). Samas sattusid nad hätta sobiliku strateegia rakendamisel: ei julgenud ülesandeid vahele jätta, kartsid vale vastust kirjutada ning jätsid seepärast üldse vastamata või keeldusid kasutamast vihjeid, mis oleks andnud võimaluse ülesande lahendamiseks.

Talendid, nimetatud 17% õpilastest, kes tegid ära vähese aja jooksul kõige enam ülesandeid õigesti, rakendasid seevastu edukalt strateegiat – tee ära kõige lihtsamad ja raskemad ülesanded, sest nende eest saab kas punkte kergesti või on lahendamise eest tasu suur. Samamoodi andsid talendid sügavamaid vastuseid komplekssetele probleemidele, nagu “sõber peitis salasõna pildifaili sisse, lae pilt ja leia salasõna”, kus tuli korrektselt fail alla laadida, foto avada mõnes tekstiredaktoris ning koodi sisse peidetud krüpteeritud salasõna leida.

Eesti näeb ennast edukate riikide hulgas, kes on küberkaitses eestkõneleja ja suunanäitaja, mitte sabassörkija. Küberhügieen ja küberkaitse on ühed Eesti infoühiskonna alussammastest. Kui nendega ei ole asjad korras, siis meie usaldusväärsus kannatab.

Eestis armastatakse rääkida, et hariduse IT-tiiger magab, aga võib-olla peaks aru saama, et haridusvaldkond võrreldes ärisektoriga on pigem kilpkonn, kes peab olema väga tark ja vana, et teha arukaid otsuseid ja mitte tühja rapsida.

Selleks, et kübekaitse õppes teha tarku samme, uuendati 2017. aastal informaatika ainekava põhikoolile, mille hulgas on näidiskava ka küberhügieeni kursustele. Gümnaasiumile loodi küberkaitse ainekava ja 2019. aastal saab valmis gümnaasiumi küberkaitse õpik, mis peaks lahendama enamiku koolide mure kvaliteetse õppematerjali pärast sissejuhatavas kursuses. Eeldame, et kahe-kolme aastaga jõuab see valdkonnas edukamatesse koolidesse, ülejäänudesse 5–10 aasta jooksul.

Massharidus on enamikule, aga valdkonda viivad edasi talendid. Seni on talentide avastamiseks olnud kasutusel erinevad võistlused, nagu olümpiaadid, robootika ja küberkaitse teemavõistlused ja muud konkursid, kuid kõikide potentsiaalsete õpilaste hingekeeli see veel ei puuduta.

Õpilaste huvi valdkonna vastu sõltub sellest, kas leitakse oma oskustele sobivaid materjale (eakohaseid, algajatele sobilikke) või kui järjekindel on õpilane ise. Valdkonda ühendavad sõprusringkonnad on väikesed ja hajutatud. Enamasti õpilane ei teagi kedagi teist, kellel on sarnased huvid, ja hakkab seetõttu enda huvi pigem varjama.

Näiteks häkkerlus on Eestis meedias negatiivse mainega, enamasti räägitakse neist oskustest seoses kurjategijate ja pahandustega. Valdkonnas tegutsevad eksperdid on vanemast generatsioonist, noored ja nende oskusteave ja info ei jõua lasteni, sest tegutsetakse eri kanalites. Eksperdid jagavad nõuandeid meediakanalites, riiklikes lehtedes, uudisteportaalides, mida noored enamasti ei loe. Seega eeskujusid nendel teemadel noortel pigem ei ole.

Praegu on küberkaitse talendid koolile enamasti teadmata, kuigi neid leidub nii viieliste kui ka kaheliste õpilaste hulgas. Lapsevanema roll talendi avastamisel on samamoodi väike, sest teemast teadlikke lapsevanemaid on vähe.

Kübervaldkonna areng tugineb eelkõige vabatahtlike säravatele silmadele, õpetajate heatahtlikkusele ainetundide raames uusi õppekavaväliseid tegevusi ette võtta ning toetajatele, kes leiavad ressursse, millega tegijaid piskuga motiveerida, ruume rentida ja auhindu välja panna.

Ettevõtjad! Talendid ei kasva ilma teie toeta! On see koolitus teie ekspertidega, külastus teie asutuses või toetus konkursside ja võistluste tegijatele, et meie talendid saaks enda oskuseid proovile panna, laagrites osaleda ja üksteiselt õppida või näidata Eesti pädevust välismaale – iga euro aitab!