27. veebruar
Jaga lugu:

Koolidesse tehno-restart!

Et tehnoloogiline innovatsioon koolidesse kiiremini jõuaks, on vaja korralikku taristut ehk head internetiühendust, pädevaid õpetajaid, kel on julgust uusi lahendusi katsetada ja häid õppematerjale ning viimaks sedagi, et väärt kogemusi ka kolleegidega jagataks, kirjutab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan.

Heli Aru-Chabilan  Foto: erakogu

Kooli vaatenurgast on üks suuremaid takistusi haridustehnoloogide nappus. Haridustehnoloog, kes enamasti on õpetaja ettevalmistusega ja tehnoloogilisi võimalusi tundev koolitöötaja, vastutab tehnoloogia targa kasutamise eest koolis. Kui paljudes koolides selline inimene olemas on, puudub meil täpne ülevaade – kuna haridustehnoloogi palkamine pole kohustuslik, ei koguta ka riiklikku statistikat. Ent kui arvestada, et igal koolil peaks vähemalt poole kohaga haridustehnoloog olema, vajaksid saadaolevate andmete põhjal üldhariduskoolid selleks umbkaudu 6 miljonit eurot lisaraha. Samas peab arvestama ka, et Eesti koolid on autonoomsed ja neil võivad olla ja sageli ongi erinevad eelistused. Mõni kool õpetab digipädevusi informaatikatunnis, teine lõimib selle teistesse ainetesse. Ühtmoodi head lahendused mõlemad.

Digimaterjalid vajavad uuendamist

Suur teema on kvaliteetsed digiõppematerjalid. Alles sel õppeaastal oleme jõudnud nii kaugele, et koolidele sai kättesaadavaks suurem valik digitaalseid õpikuid ning e-teste. Tiigrihüppe algusaegadel lõid õpetajad palju õppematerjale õhinapõhiselt, aga küllap on aus tunnistada, et suuri muutusi ainult entusiasmi abil elus ei hoia. Digimaterjalid vajavad järjepidevat uuendamist, aga selge kokkulepe, kuidas seda täpselt korraldada, on alles kujunemas.

Oma osa selles, miks tehnoloogiauuendused haridusse nii aeglaselt jõuavad, on ka väljakujunenud harjumustel. Haridusasutused ongi pigem konservatiivsed ja muutused ei saagi seal väga kiiresti toimuda. Ent paigas pole ka motivatsioonimehhanismid, mis muutusi tagant tõukaks. Eesti üldhariduskoolide juhtide töölepingud on tähtajatud ning neil pole ka enesetäiendamiskohustust. Viimasest loobuti, sest kohustuse täitmise kontroll oli muutunud formaalseks – hinnati vaid koolitusel osalemise aega. Sageli pole kohalikust omavalitsusest koolipidajal ka piisavat teadlikkust, et koolilt muutusi nõuda.

Lapsevanemadki takistavad innovatsiooni

Üha rohkem on õhus märke sellestki, et ka terve hulk lapsevanemaid sooviks innovatsiooni takistada. Laste liiga pikk internetis veedetud aeg on tõsine probleem, ent nutivahendite keelamine tunnis pole lahendus – nii teeme karuteene laste tulevikule. Selle asemel oleks vaja leida rohkem võimalusi tehnoloogia targaks kasutamiseks ning piirata võiks üleliia suurt meelelahutusliku nutisisu tarbimist.

Koole tuleks toetada ja julgustada uusi lahendusi proovima. Et õpetajaid inspireerida, avaldas HITSA äsja koolirahvale mõeldud Tehnoloogiakompassi. See on täienev ülevaade haridust puudutavatest tehnoloogiatrendidest koos ekspertide soovitustega, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. Raport aitab loodetavasti kaasa sellele, et tehnoloogiline innovatsioon kiiremini koolidesse jõuaks. Praegune õppekavade arendamise protsess on selleks liiga pikk – uuenduste õppetöösse jõudmine võib võtta aega kuni 10 aastat.

Jaga lugu:
Hetkel kuum