Puitmajadele maksusoodustused
Eestis võiksid kerkida uued linnaosad, kus valdav ehitise tüüp on puitehitis. Selliselt soodustataks puidu kui kohaliku loodusvara kasutamist, teisalt loodaks terviklikud rajoonid, kus oleks soodne elada, kirjutab TÜ majandusteaduskonna magistrant Terje Tammekivi arvamuskonkursile Edukas Eesti esitatud artiklis.
Riik võiks anda väikseid maksusoodustusi nendele, kes soovivad endale puidust maja ehitada. Iga eramaja ehitusest moodustab käibemaks 20 protsenti. Oletame aga, et maksumäär oleks 10 protsenti. Aga omanik ei saaks sellist soodustust kohe, vaid aastate jooksul.
Ehitades maja, maksab omanik ikkagi 20 protsenti käibemaksu kas maja ostuhinnast või ehitusmaterjalidelt. Kuid 10 aastat pärast ehitust tagastaks riik 3 protsenti maja maksumusest, 20 aasta pärast veel 3 protsenti, 30 aasta pärast viimase 4 protsenti. Maja ehitamisel langeks käibemaksumäär seega 20 protsendilt 10 protsendile. See ei ole suur soodustus, aga eraomanik saaks nende tagasimaksete arvel maja renoveerida või tagastada pangalaenu. Soodustus võiks kehtida uute puitmajade ehitamisel, samuti olemasolevate majade renoveerimisel, kus oluliselt kasutatakse puitkonstruktsioone.
Metsä Woodi asepresident Mikko Saavalainen on öelnud, et juba 40 protsenti puitu ühes hoones teeb selle süsinikuneutraalseks. Maailmas on levinud trend, et linnad ja piirkonnad soovivad olla süsinikuneutraalsed, st nii ehitamisel kui ka muu elu korraldamisel võetakse arvesse projektide süsiniku jalajälge. Lokaalselt soodustab see samm kohalikku majandust, globaalselt on sellel mõju planeedi kliimaprotsessidele.
Iga linn või omavalitsus võiks detailplaneeringuga määrata piirkonnad, kus oodatakse just puitehitiste arendamist. Sellisel moel, nii riiklike soodustuste kui ka kohaliku omavalitsuse planeeringute koosmõjul, võiks suureneda puitmajade kasutamine. Maksusoodustus on finantsmeede, aga me peaks üldiselt valima, mis laadi elukeskkonda eestlased Põhjamaa elanikuna soovivad elada. Pigem võiks see olla madaltihe asustus, aed ja maja, mida on võimalik soovi korral laiendada, kui perekonnas laste arv kasvab.
Mitmekordne efekt
Soodustus annab positiivse efekti mitmes valdkonnas: suureneks peres kasvavate laste arv, kuna eluruumi rohkem, süsiniku jalajälg väheneks, puidul põhinev ehitus- ja tööstussektor areneks.
Mida pikema perspektiiviga on antud soodustused, seda suurem on tõenäosus, et pere jätkab nende aastate jooksul elamist ja töötamist kodumaal. Selliste väikemajade ehitamine rahustaks ka üha kuumenevat kinnisvaraturgu, kus korterite hinnad kasvavad kõrgustesse.
Majaelanikel on võimalik ise teha valikuid, nt kui palju köetakse või kas kasutada päikesepaneele. Radiaatorid ei pea olema tulised, kuna korteriühistu on nii otsustanud. Päikeselisel 24. veebruaril töötaks kohvimasin päikese jõul. Suvel võib olla kasutuses neli, talvel ainult kaks tuba. Väikestest valikutest ja kokkuhoiust saab suuremas plaanis oluline kokkuhoid.
30aastase perspektiiviga antud maksusoodustused annavad inimestele tuge selles, et pere tunneks ennast stabiilselt nii laste kasvatamisel kui ka majandustsükli erinevates faasides.
Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss.