Eestis on hea äri teha

Väike ja avatud Eesti majandus on alati väga sõltunud tuultest eksporditurgudel. Möödunud aastal kasvas statistikaameti andmeil eksport 4,3 protsenti ning selle taga on eelkõige teenuste ekspordi kasv. Kaupu eksporditi 3,6 protsenti rohkem kui aasta varem ning peamised kaubaartiklid olid elektroonikaseadmed ning mootorsõidukid, haagised ja poolhaagised.

Kes mäletab veel tarbimispidu eelmise majandusbuumi tipus 2007. aastal, siis eratarbimise kasvult on Eesti tollasel tasemel tagasi. Möödunud aastal suurenes sisenõudlus 5,3 protsenti, mis on viimase kuue aasta parim tulemus.

Eesti keskmine brutopalk on viimase seitsme aastaga kasvanud lausa 58 protsenti. See on seadnud ettevõtted küllaltki keerulisse olukorda, kus vahendeid palgatõusuks on tulnud leida investeeringute ja kasumi arvelt. Samas teisalt on kiire palgakasv muutmas Eestit atraktiivseks tööpaigaks Euroopa Liidust pärit tööjõule. Just tänu siinsele jõudsale palgakasvule on toimumas pööre Eesti inimeste töörändes – kui paarkümmend aastat on järjest mindud tööle Soome suuremat palka teenima, siis praegu tuleb Soomest juba rohkem inimesi Eestisse tagasi.

Tänavu jätkub kõigi kolme Balti riigi majanduskasv, kuid see pole enam nii kiire kui varem. Ka palgatõusupidu hakkab läbi saama. Kuna Lääne-Euroopa riikide majanduskasv aeglustub ning endiselt kummitab kogu Euroopa Liidu tulevikku Brexiti küsimus, võivad eksporti oodata ees senisest keerulisemad ajad. Eesti majandus sõltub ekspordist aga väga palju – ekspordi suhe SKPsse on 77 protsenti.

Ettevõtted tunnevad end sellises olukorras ebakindlamalt ja selle põhjalt võib ennustada ka investeeringute vähenemist. Samuti on ettevõtetel endiselt keeruline leida oskustööjõudu. Üldiselt aga on Eesti ärikeskkond turvaline ja ettevõtjasõbralik.