Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sambaplaan kahjustab Eesti firmade rahastamist
Olukorras, kus pensionikogujatele võidakse anda võimalus viia kogutud säästud elektroonikapoodi või reisibüroosse, ei saa fondivalitsejad endale lubada senise strateegiaga jätkamist, arvab SEB fondijuht Endriko Võrklaev.
SEB pensionifondid on erakapitali- ja kinnisvarafondidesse investeerinud või andnud lubadusi investeerida ligi 50 miljoni euro ulatuses. Enne uue koalitsioonilepingu avalikustamist oli meie plaan kodupiirkonna investeeringutega jätkata või neid isegi suurendada. Praegune olukord sunnib aga vähelikviidseid ja pika tähtajaga investeeringuid vaatama teise pilguga.
Sel aastal jõustunud muudatused investeerimisfondide seaduses andsid fondidele senisest paindlikumad võimalused Eestisse ja kodupiirkonda investeerimiseks. Enne kui need muudatused jõudsid aga tööle hakata, pööras uus valitsuskoalitsioon need head kavatsused pea peale.
Vastutustundlik fondivalitseja ei saa endale lubada uute ebalikviidsete investeeringute tegemist, kui üks valitsuspartner kasutab administratiivset ressurssi pensionifondide ja laiemalt pikaajalise säästmise ja investeerimise halvustamiseks ning õhutab kas tahtlikult või tahtmatult inimesi oma sääste ära kulutama.
Paradoksaalsel kombel võivad siin võitjaks osutuda hoopis pangad, sest rahastamisel väheneb konkurents pensionifondide poolt ja meie ettevõtted kinnistatakse veelgi rohkem pankade kui laenuandjate külge.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?