Rahvusvaheline teadlaste kogukond on selgelt üksmeelel nii inimtekkelises kliimamuutustes kui ka selles, et aega heitmete vähendamiseks on jäänud väga napilt, mis nõuab kiiret tegutsemist ka OECD riikidest kõige süsinikumahukama majandusega Eestilt, kirjutab endine ettevõtlusminister Rene Tammist.

- Rene Tammist.
- Foto: Andras Kralla
Aastaid on poliitikakujundajad üritanud kehtestada tõhusaid meetmeid, mis aitaksid kliimakatastroofi mõju ja ulatust vähendada. Euroopa Liit on olnud selles valdkonnas üheks eestvedajaks. Eesti ELi eesistumise ajal lepiti kokku ulatuslik seadusandlik pakett, mis on suunatud süsinikusaaste vähendamisele. Olulise uuenduskuuri läbis heitmekaubandus, mis seni oli kiratsenud. 2017. aasta detsembris heaks kiidetud muudatused on täitnud oma eesmärgi ning tõstnud CO2 hinna tasemele, kus see avaldab mõju energeetikasektori investeeringutele, ning on piiranud kõige saastavamate elektrijaamade turulepääsu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti riik püsib kindlana, kuni kestab reeglitepõhine maailmakord, mistõttu peame vältima segaste signaalide andmist ning olema partnerite silmis usaldusväärsed, rõhutasid 20. augustile pühendatud Äripäeva raadio saates "Kuum tool" ekspeaminister Andres Tarand ja Toronto ülikooli professor, ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.