Katoliikluse kollektivism on Poolas muundunud rahvuskollektivismiks. Selle kokteili maitses on ohtlikult tunda ainuparteimentaalsust, kirjutab kirjanik, reisijuht ja giid Olev Remsu Äripäeva essees.

- Poola rahvas tähistab iseseisvuspäeva.
- Foto: Zuma/Scanpix
Poolakas olla tähendab hingeseisundit, ütlevad poolakad. Ja selle hingeseisundi nimetus on katoliiklus, mis on olnud poolakate esimene identiteet kaua-kaua, kuid mitte algusest saati. Veel XVIII sajandini oli Poolas laialt levinud protestantlus oma mitmes variandis, õigeusk, uniaatlus, judaism, pisut isegi islam.
Seotud lood
Sisuturundussaates räägime vastutusest ja riskidest – kuidas need äriühingus tekivad; millal muutub äriotsus õiguslikuks probleemiks; kui otsused sünnivad kollektiivselt, siis kes lõpuks vastutab; ja mida teha siis või, õigemini, enne seda, kui juhi jaoks realiseerub kõige kehvem stsenaarium?