Riigikogu võttis oma juuli viimasel tööpäeval vastu seaduse, millega saab võimalikuks maksta tuulikute lähedal elavatele inimestele selle eest raha. Keskkonnatasude seadusesse lisandub uus tasu liik – keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Riigikogu liige Annely Akkermann (Reformierakond) selgitab, kuidas see instrument peaks tööle hakkama.
- Gedseri meretuulepark Taanis. Foto: Liis Treimann
Keskkonnakasutuseks hakatakse lugema tuulest elektrienergia tootmist ning tuuleelektrijaamade valdajad peavad hakkama maksma selle eest tasu. Seadus jõustub 1. juulil 2023, mis tähendab, et tasu hakatakse maksma nende tuuleelektrijaamade eest, mida hakatakse ehitama või kus hakatakse elektrit tootma pärast järgmise aasta 1. juulit. Praegu töötavatele ja lähima aasta jooksul tootmist alustavatele tuuleelektrijaamadele uus regulatsioon muudatusi kaasa ei too.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.