Majandusteadlane: Eesti teeb Jaapani EXPOst loobudes vea
Eesti osalemine 2025. aasta maailmanäitusel oleks oluline investeering Eesti-Jaapani suhetesse, kirjutab Tartu Ülikooli tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida Uuringute programmijuht ja Aasia majanduse külalislektor Eva Liias.
2025. aasta maailmanäituse paviljon kerkib Osakas merre ehitusjäätmetest alusele rajatud 1,55ruutkilomeetrise pindalaga Yumashima tehissaarele.
Foto: EXPO 2025/Kuvatõmmis
Eesti jääb Jaapani EXPOst kõrvale. Maailmatasemel üritusel Osakas mitteosalemine ei ole vaid välispoliitiliselt oluline, vaid võib Eesti ettevõtlusele tuua pikaajalisi tagajärgi, mida on võibolla raske tajuda, kui puudub pikaajaline kokkupuude Jaapani kultuuriga.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.