Artikkel
  • Kuula

    Ailar Väärtmaa: vaesusest pääsemiseks tuleb riiki koomale tõmmata

    Ailar Väärtmaa.Foto: Erakogu

    Avalik sektor peab saama efektiivsemaks. Selleks tuleb luua vaid sellele ülesandele keskenduv töörühm, kirjutab Ailar Väärtmaa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Olen avalikus sektoris lokkavat kulutamist aastaid kõrvalt vaadanud ning ei ole jõudnud ära imestada. Olen olnud lootusrikkas iga kord, kui pildile on ilmunud mõni uus poliitiline jõud, kes lubab piimajõgesid ja pudrumägesid, et tuleb muutus, mis suunab riiki efektiivsemaks. Aga kui viimaks koalitsiooni pääsetakse ning karavan jälle vanaviisi edasi sõidab, on selge, et saime taas petta.
    Minu hinnangul käib liigne laristamine nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Heade aegade saabudes ei pane keegi tähele riigi paisumist, kuna tulud kasvavad rohkem kui kulud. Aga kui majandus langeb ja ajad lähevad kehvemaks, hakkab prassimine silma ning saab ka oluliselt rohkem avalikkuse tähelepanu.
    Poliitikutele ja ametnikele on see ebameeldiv, sest neil on surve kulutada eelarvet 100%, et vältida järgmisel aastal rahalisi kärpeid enda organisatsioonis. Huvitav vastuolu. Samal ajal kui erasektoris otsitakse alati efektiivsust, siis avalik sektor mõtleb, kuidas kulutamist maksimeerida, et järgmine aasta raha juurde küsida.
    Tallinna linnas 80 turundajat
    Eri poliitikategelastega suheldes olen aru saanud, et kahjuks enamasti ei suuda nad asja kodaniku-maksumaksja vaatevinklist näha. Riik saab pea alati laenu, seega raha tuleb sisuliselt seina seest. Kes kinni maksab? Ikka maksumaksja. Poliitik ütleb, et süsteem kukub kokku, rohkem kärpida ei ole võimalik. Seda ütlevad julgelt välja ka ministrid ning kahjuks on avalikkuse pahameel selliste sõnavõttude peale üllatavalt tagasihoidlik.
    Hiljuti sattusin sotsiaalmeedias lugema Isamaa poliitiku Karl Sander Kase postitust, milles ta väitis, et Tallinna linna palgal on ca 80 turundusega tegelevat inimest. Olles ise ka turunduse ja sellega seotud valdkondades päris pikalt tegutsenud, oli see teadmine ahhetama panev. Tõenäoliselt ei ole Eestis ühtegi teist organisatsiooni, kus oleks 80 turundusinimest tööl, isegi kui käive ulatub miljarditesse.
    Võtsin ette Tallinna linna andmeid ja veendusin, et kahjuks ei ole tegemist poliitpropagandaga. Tõepoolest, linna ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu aruannet lugedes olid kõik need 80 turundusega seotud inimest seal olemas. Lisaks võis leida veel hulga ametikohti, mille kohta tekib küsimus, kas omavalitsuses on kõiki neid inimesi tööle vaja. Või saaks neid teenuseid mitte pakkuda. Või osta teenus sisse erasektorist.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

    Millest kõnelevad numbrid?
    2014. aastal oli riigieelarve kuludeks 8,056 miljardit eurot, 2024. aasta prognoos on majandusministeeriumi prognoosi kohaselt 17,668 miljardit eurot. Meie avalik sektor on paisunud 10 aastaga 119,3%.
    Peamine argument mida nüüd üks poliitik või ametnik toob, et aga keskmine palk on ka kasvanud ja seetõttu elu on igal pool oluliselt paremaks läinud. Mida näitavad numbrid? Keskmine palk oli 2014. aastal 1005 eurot.
    Eesti Pank prognoosib 2024. aasta keskmiseks palgaks 1947 eurot. See on 10 aastaga 94% kasvu. Ennustan, et Eesti Pank on liiga optmistlik. Rääkides inimestega väljaspool avalikku sektorit, ei paista kuskilt 2023 vs 2024 prognoositud 6,1% palgakasvu.
    Aga äkki on siis vaesus oluliselt vähenenud kõikide nende uute toetuste ja teenuste arvelt, mida riik meile pakub? Tõsi, aga kahjuks marginaalselt ning hetkel vaesus tänu inflatsioonile kasvab.
    Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast. Kokku oli vaeseid seega 27,9% elanikkonnast. 2022. aastal elas suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% elanikkonnast. Kokku oli vaeseid 26% elanikkonnast. 2021. aastal oli seis veidi parem, aga 2022. aastal kasvas absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kaks ja pool korda.
    Kui need numbrid kokku võtta, siis riigi kulud on kasvanud kiiremini kui keskmine palk ja vaesus vähenenud väga marginaalselt, ja hetkel vaatamata kasvavatele avaliku sektori kuludele see hoopis suureneb? Seega – äkki tõmbaks riiki veidi koomale?
    Riigieelarve arutelusid lugedes on selge, et poliitikud suhtuvad igasugu kärbetesse väga tugeva pahameelega, mis teeb seestpoolt kärpimise väga raskeks.
    Loome erirühma!
    Teen ettepaneku luua väike organisatsioon, efektiivsuse erioperatsioonide grupp, mis käiks mööda erinevaid riigiasutusi, süveneda nende organisatsioonide eesmärkidesse ning seejärel finantsidesse ja struktuuridesse ning koostaks raporti.
    Raportist peaks selguma, kas organisatsioon tegeleb sellele seatud eesmärkidega või on fookus paigast. Lisaks tuleb teha kindlaks teha, palju on sama töölõigu duubeldamist erinevates organisatsioonides. Raporti annab soovitused, kust ja mida kärpida, et organisatsiooni eesmärkide saavutamine ei kannataks, aga samas saavutatakse rahaline kokkuhoid.
    See organisatsioon ei tohiks olla poliitiline, sest sel juhul ei ole võimalik tulemusi saavutada. Lisaks peavad raportid olema avalikud, sest see tagab avalikkuse surve ning ühtlasi teadlikuse, et riik soovib olla efektiivsem.
    Me oleme väikesed, seega me peame olema efektiivsed. Erasektor saab sellest väga hästi aru, see mõtlemine peab jõudma ka avalikku sektorisse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Ametiühingute keskliidu juht: sisserände kvoot on kaotanud tähtsuse
Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.
Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.
USA töötu abirahade taotluste arv langes rekordiliselt madalale tasemele
Värsked andmed USA töötu abiraha taotluste osas näitavad, et vaatamata suuremale hulgale kõrgetasemeliste töökohtade kärpimisele suurettevõtetes, on tööturg jätkuvalt tugev, vahendas Bloomberg.
Värsked andmed USA töötu abiraha taotluste osas näitavad, et vaatamata suuremale hulgale kõrgetasemeliste töökohtade kärpimisele suurettevõtetes, on tööturg jätkuvalt tugev, vahendas Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Pressipeol selgusid Eesti ajakirjandusauhindade võitjad
Meediaettevõtete liit avalikustas täna Tallinnas pressipeol eelmise aasta Eesti ajakirjanduspreemiate võitjad.
Meediaettevõtete liit avalikustas täna Tallinnas pressipeol eelmise aasta Eesti ajakirjanduspreemiate võitjad.
Metaprint palkas tippjuhi, et ehitada Euroopasse uus tootmine
Aerosoolpakendite tootja Metaprindi omanik Martti Lemendik rääkis Äripäevale, et palkas uueks juhatuse liikmeks SEB Pangast tuntud Artjom Sokolovi, et jõudsamalt Euroopas laieneda.
Aerosoolpakendite tootja Metaprindi omanik Martti Lemendik rääkis Äripäevale, et palkas uueks juhatuse liikmeks SEB Pangast tuntud Artjom Sokolovi, et jõudsamalt Euroopas laieneda.