In memoriam: Leevi ajastu lõpp

Üks oma ajastu sümboleid läks teispoolsusse sealseid majandusasju arutama. Küllap olulisena, nagu siinpool oli. Vabariigi ajal tehtud mehed ja naised on Eestit edendanud viimase poolsajandi ja rohkemagi jooksul väga oluliste tegijatena.

Vist kahel põhjusel. Esiteks aitas paljusid enda vahetu kontakt normaalse ühiskonnaga. Teiseks, veidi nooremad olid nagu lapsed ikka, kõrvad kikkis kuulamas, mida vanemad inimesed omavahel räägivad. Nii kandus see vahetu teadmine, aga osaliselt ka normaalse majandamise oskus perioodi, kus seda teadmist jälle vaja läks.

Need kikkis kõrvad ja vastuvõtlikud ajud olid Leevi ajastu laste kõrvad ja ajud. Eesti, Läti ja Leedu on äärmiselt edukad võrreldes kunagiste kaaskannatajatega sõnades kommunismi poole pürgivas monstrumis.

Selle edu juured on olulisel määral seotud normaalse ühiskonna kujutise säilimisega konkreetsete inimeste ja rahva kollektiivses mälus. Ülejäänud nõukogude sotsialistlike „vabariikide“ liidus oli pärast kolme inimpõlve möödumist režiimi tingimustes vähe neid, kes oleks kas või vilksamisi näinud või kuulnud midagi teistmoodi ühiskonnast.

Leev Kuum oli nelja-aastane, kui loodi Eesti Konjunktuuriinstituut, mille käilakuju ja mõttekandja on ta olnud väga pikka aega. Kui sirvida instituudi poolt 1938. aasta detsembris välja antud (paber)ajakirja Konjunktuur 49. numbrit, saab selle kahel esileheküljel paiknevast indeksite tabelist ka ettekujutuse, miks see aeg rahva mällu nii tugevalt jäi. Diskontomäärana esitatud intressid olid langemas, väliskaubandus kasvas, hoiused kasvasid kiiresti, töötus oli languses ning reaalpalk kasvutrendiga.