Kas heaolu ühiskond pärsib ettevõtlust?

Mis mind kõige enam imestama paneb on saksa noorte vankumatu ja mõneti naiivne usk paremasse tuleviku. Usutakse, et ajas sissetulekud kasvavad lineaarselt, sest nii on ju väiksemate kõikumistega pärast II maailmasõda olnud. Endiselt kehtib saksamaal rusikareegel, et parem haridus tagab suurema palga. Keskmine saksa noor ei kiirusta ja pigem investeerib tuleviku tarvis vundamendi ladumisse. Üldse kiputakse elama rohkem tulevikus, kui tänases päevas. Säästetakse ja ei võeta riske.

Et ettevõtlus toob endaga kaasa palju ohte ja teadmatuse tuleviku ees, siis otsustakse pigem kindla sissetuleku kasuks. Seda fakti toetab ka asjaolu, et sagimist ja uudiste künnist ületavaid edulugusid on Berlini Start-Up maastikult kordades rohkem kui Münchenis, kus võimalusi leida tasuv töö on jällegi enam. Saksa keeles nimetatakse muuseas firma asutamist eksistentsi loomiseks - Existenzgründung.

See on mõiste, mis sisaldab endas elustiili muutust, vastuse võtmist enda õlule ja iseendale peremeheks olemist. Üldteada on, et firma käivitamine tähendab pikki päevi ja täielikku pühendumist, mis on paljudele sakslastele ja üleüldiselt lääneeurooplastele vastuvõetamatu, vaatame kasvõi Kreekat. Rohkem väärtustakse vaba ja lähedastega koos veedetud aega.