Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: kullapiirang lõdvemaks

    Euroopa direktiiv keelab tava- või jaeinvestoritele pakutavatel investeerimisfondidel ja pensionifondidel investeerida kulda ning teistesse väärismetallidesse, samuti kullaga seotud börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF).

    Äripäeva hinnangul on tegemist kummalise piiranguga, mis piirab fondide võimalusi saavutada paremat tootlust. Leiame, et investori valikuvõimalus peaks olema suurem: kindlasti peaks olema võimalik raha paigutada ka kulda investeerivatesse fondidesse. Ei ole ühtegi ratsionaalset põhjust fondiinvestoreid sellise rahapaigutuse võimalusest ilma jätta.
    Äripäev paneb ette, et pensionifondidel võiks lubada kuni 10% varadest investeerida kullaga või teiste väärismetallidega seotud finantsinstrumentidesse, sh väärismetallidega seotud firmadesse. Ajahambale vastu pidanud soovitus on, et kulda võiks paigutada kuni 10% väärtuses oma vara. Investeerimisfondide puhul oleks mõistlik piir aga 20% peal, sest võrreldes pensionifondidega on eesmärk tootlust saavutada lühema aja jooksul.
    Ka leiame, et kuna fondijuhid peavad niigi olema oma ala spetsialistid, siis nemad eraldi regulatiivset kaitset ei vaja. Pigem pärsib piirand fondide operatiivsust turu liikumistele reageerimist, vähendades reaalseid teenimisvõimalusi.
    Ühelt poolt seisneb piirangut sätestava eurodirektiivi mõte investorite kaitses. Lähtutakse eeldusest, et kulda investeerimine on iseloomult spekulatiivsem kui nt aktsia- või võlakirjainvesteeringud ning et kulda investeerimine eeldab rohkem tähelepanu, kui keskmisel jaeinvestoril on võimalik oma rahapaigutusele osutada. See on investori alahindamine. Mõistlikum on eeldada, et investor suudab riske endale teadvustada ning hinnata, missuguste varaklasside vahel on tal mõistlik investeeringuid hajutada. Ei riik ega EL pea siin lapsehoidjat mängima.
    Direktiivi ideoloogia põhjendusena viidatakse ka sellele, et kuld on ebalikviidne varaklass. See ei ole lihtsalt tõsi. Kuld on enim kaubeldav väärismetall maailmas, kulla enim kaubeldav ETF SPDR Gold Trust on ülilikviidne. Vägagi likviidne on kuld mis tahes Euroopa võlakirjade ja aktsiatega. Viidatud absurdsele loogikale toetudes peaks igasugustesse aktsiatesse investeerimise keelama, Baltimaade omadesse iseäranis.
    Jaeinvestoritel ei soovitata niigi kunagi kõiki mune ühte korvi panna. Ja neile, kes kullainvesteeringuid arusaamatuks sahker-mahkeriks peavad, jääb alati võimalus oma raha kulla ja miks mitte ka teiste väärismetallidega seotud finantsinstrumentidest eemal hoida.
    Eesti pensionifondide puhastootlus oli läinud aastal OECD riikide seas üks kehvemaid, -7,9 protsenti, ning piirangute ülevaatamisest  oleks fondide tootlusel ainult võita. Sellal kui arenenud riikide valitsuste võlakirjade tootlus on nulli piiril, valitsuste võlakoormus aga samas väga suur, oleks praeguste varaklasside piirangute lõdvendamine igati mõistlik.
    Eestis ongi pensionifondide kulda paigutamise lubamine juba kaalumisel. Uus investeerimisfondide seadus võimaldab senisest enam manööverdamisruumi eesmärgiga muuta turg investoritele ahvatlevamaks. Kullapiirangu lõdvendamise eesmärgiga võiks Eesti  Euroopas kõvemini häält tõsta.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Investorite ebakindlus tekitas USA börsil erisuunalist liikumist
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?